HAMLAHA
no MALNUTRISAUN HANESAN
IRONIA
IDA IHA TIMOR-LESTE
Hosi:
Antonio J. Castro da Cunha
Iha
semana hirak liu ba, hahu loron 10 to’o 14 outubro 2016, Timor-Leste selebra
loron ai-han mundial ne’ebe Sentraliza iha kapital munisipiu Baucau. Programa
barak maka hala’o. Iha ekspozisaun konaba ai-han lokal, seminariu, workshop,
kompetisaun pintura to’o debate publiku ne’ebe envolve estudantes universitariu
sira iha Timor-Leste. Programa ne’ebe maka organiza hosi Ministeriu Agrikultura
i Peska ne’e lori ha’u ba perspektiva ida katak Timor-Leste ohin loron sei
infrenta hela situasaun ne’ebe difisil konaba oinsa garante moris di’ak no
saudavel ba nia povu.
Iha
debate publiku ne’ebe hala’o iha loron ikus selebrasaun loron ai-han mundial,
estudantes universitariu hosi instituisaun ensinu superior 4 (hát); UNTL,
UNITAL, UNPAZ no IOB aprezenta ida-idak nia teze relasiona ho tema prinsipal
ne’ebe maka komisaun organizadora hato’o “Klima
Muda Daudaun Ona, Ai-han no Agrikultura Tenki Muda atu Hadi’a Nutrisaun iha
Timor-Leste”. Ha’u akompaña debate ne’e to’o hotu. Kuaze oras tolu. Debate
ne’ebe interesantes hosi matenek na’in timoroan ne’ebe hanesan mos futuru
lideres Timor-Leste. UNTL sai nu’udar vencedor, tuir UNITAL, IOB no UNPAZ.
Iha
artigu ida ne’e, ha’u interesante atu dezenvolve hanoin ruma liga ho teze
ne’ebe hato’o hosi estudantes IOB na’in tolu (Antonio S. Martins, Mateus
Fernandes no Jeremias Madeira) iha debate publiku. Iha pontus prinsipal tolu
(3) ne’ebe maka sai hanesan teze hosi aprezentasaun ho subtema “Hakbi’it
abilidade no kuiñesimentu agrikultores liu hosi edukasaun espesializada no
atividades ekonomiku nu’udar dalan estratejiku hodi luta hasoru hamlaha no
ki’ak iha Timor-Leste”. Pontus tolu (3)
prinsipal ne’e maka hanesan (i) garante kontinuidade ba produsaun agrikultores,
(ii) promove formasaun no kapasitasaun espesializada ba agrikultores, (iii)
dezenvolve atividades ekonomikas hodi bele motiva servisu agrikultores. Pontus
prinsipal tolu (3) ne’e, lori ita ba hanoin komun ida konaba oinsa Timor-Leste
nu’udar nasaun soberania, bele garante ai-han ba nia povu sira, la’os de’it iha
kuantidade maibe mos iha kualidade. Maibe, molok atu dezenvolve ideas prinsipal
tolu ne’e, ha’u hakarak sita uluk situasaun jeral ne’ebe maka Timor-Leste
infrenta.
Situasaun Jeral Iha
Timor-Leste
Ohin loron, mundu tomak inklui Timor-Leste sente duni
impaktu ne’ebe mosu hosi mudansa klimatika. Mudansa klimatika ne’ebe iha, afeita
tebes ba servisu agrikultores hotu. Situasaun hirak ne’e fo mos implikasaun
bo’ot tebes ba iha produtividade servisu agrikultor sira nian. Udan ben ne’ebe
menus halo agrikultor sira nia produtividades tún maka’as. Ida ne’e kauza mos rezultadu
produsaun ne’ebe ki’ik ou menus. Povu agrikultores barak labele halo koileta ba
sira produsaun tanba to’os no natar ne’ebe sai hanesan fontes prinsipal ba
rendimentu agrikultores, labele fo rezultadu ne’ebe di’ak. Situasaun hirak ne’e
halo agrikultores sira sai dilematiku – iha vontade atu servisu (produsaun
ai-han), maibe kondisaun klima la favorese.
Bazeia ba relatoriu hosi Global Hunger Index (Indise
Global konaba Hamlaha) iha tinan 2014, katak Timor-Leste hamutuk ho Burundi,
Eritrea sai hanesan nasaun ne’ebe indikadu nu’udar nasaun hamlaha. Iha
relatoriu Global Hunger Index ne’e hateten mos katak, Timor-Leste hanesan
nasaun faila ona iha ninia progressu (atu garante ai-han ba nia povu). Esteitmentu
ida ne’e reforsa hosi klasifikasaun porsentazem nasaun ne’ebe GHI hato’o, katak
porsentazem hamlaha iha Timor-Leste sa’e hosi 25.7% iha tinan 2005 ba 29.8% iha
tinan 2014. Dadus sira ne’e hotu hatudu katak, Timor-Leste moris hela iha
situasaun “krize ba ai-han”. Tanba ne’e, atu bele responde necesidades
alimentasaun iha rai-laran, governu Timor-Leste tenki importa ai-han mai hosi
nasaun seluk. Tuir dadus ne’ebe hato’o hosi FAO-STAT hatudu katak Timor-Leste
nia importasaun konaba fos aumenta ba bei-beik hosi tinan 2002 to’o 2012 ho
media 18,598 toneladas, tinan 2013 iha 18,500 toneladas no iha 2014 sa’e ba
221,000 toneladas (KONSSANTIL).
Tuir census tinan 2015, total populasaun Timor-Leste
hamutuk 1.267.000 no maioria moris nu’udar agrikultor (75%). Iha relatoriu ikus
hosi survey ne’ebe hato’o hosi Ministeriu Finansas, hatudu katak númeru ema
ki’ak hahu tún hosi 50.4% iha tinan 2007 ba 41.8% iha tinan 2014. Iha kuaze
porsentu 63 populasaun timoroan envolvida iha produsaun agrikola, iha batar,
mandioka (aifarina) no modo tahan (vegetais). Só 25% envolve iha produsaun fós
(hare), nu’udar produtu alimento baziku. Servisu agrikultores iha Timor-Leste
sei utiliza sistema subsistensia, tanba ne’e seidauk bele responde necesidades
povu Timor-Leste tomak.
Seguransa Alimentar iha Timor-Leste nu’udar preukupasoens
prinsipais ba governo. Tanba ne’e governo hatu’ur politika ida konaba seguransa
alimentar (ai-han) nu’udar necesidades komplementu no fundamental hodi bele
atinji, la’os de’it dezenvolvimentu Milineu, maibe mos hamenus hamlaha ba nia
sidadaun hotu no kontribui desisivamente hodi redus numeru ema ki’ak iha tinan
2020 tuir Plano Estrategico Desenvolvimento Nasional 2011-2030.
Situasaun hamlaha ne’ebe Timor-Leste infrenta, kauza mos
mal-nutrisaun ne’ebe afeita ba saude labarik timoroan sira. Todan labarik ki’ik
liu hosi todan ideal ne’ebe maka tuir lolos labarik ida iha. Tuir survey hosi
UNICEF (2013) liu hosi Nutrition Survey Suported hatudu level nutrisaun labarik
timoroan hahu tún hosi 48.6% ba 44.7% no agora iha 37.7%. maibe relatoriu hosi
governu hatudu katak iha tinan hirak ne’e ikus ne’e, malnutrisaun iha
Timor-Leste sa’e iha kedas 50%. Nutrisaun ne’ebe ladi’ak afeita mos ba
mortalidade labarik sira iha Timor-Leste, maske iha tinan hirak ikus ne’e
Timor-Leste konsege redus taxa mortalidade hosi labarik tinan 5 (lima)
mai-kraik. Hamlaha no mal-nutrisaun nu’udar konsekuensia direta hosi
inseguransa alimentar no impede mos dezenvolvimentu rekursu ema (humanu),
sosiu-ekonomiku no politiku.
Iha simeira mundial konaba alimentasaun ne’ebe realiza
iha tinan 1996, seguransa alimentar define ona situasaun ne’ebe hateten: “ema
hotu tengki hetan, ba okaziaun hotu, asesu fiziku no sosiu-ekonomiku
alimentasaun ida ne’ebe sufisiente, saudavel (isin-di’ak) no nutritiva ho akordu tuir necesidade dietéticas no preferências alimentares hodi bele hetan moris ida ne’ebe ativu no saudavel”.
Definisaun ida ne’e iha korelasaun postivu ho Plano Estrategico Desenvolvimento
2011-2030 ba agrikultura ne’ebe nia vizaun jeral oinsa setor agrikultura,
nesesariamente bele redus ki’ak, garante seguransa alimentar, promove
krescimentu ekonomiku iha zonas rurais no nasaun jeralmente.
Tanba sa
Timor-Leste Infrenta Hamlaha no Malnutrisaun?
Klima ne’ebe muda, dala-barak afeita tebes ba agrikultor
sira nia produtividades. Udan-ben ne’ebe menus sai-hanesan razaun ba produsaun
ne’ebe oituan. Perguntas ba ita maka ne’e, tanba sa maka Timor-Leste infrenta
hamlaha no malnutrisaun? Resposta maka tanba la-iha “SEGURANSA ALIMENTAR” ba
populasaun sira. Tanba sa maka la-iha “SEGURANSA ALIMENTAR” ba populasaun sira
iha Timor-Leste?
Hamlaha no malnutrisaun ne’ebe akontese iha Timor-Leste,
sai hanesan ironia bo’ot ida iha dezenvolvimentu ne’ebe maka oras ne’e la’o
lais tebes. Hamlaha ne’ebe mosu iha nasaun ida ne’e, la-dun iha logika bainhira
ita hare’e orsamentu bo’ot ne’ebe tinan-tinan aprova iha Parlamentu Nasional. La-dun
iha logika mos katak, malnutrisaun kontinua akontese nafatin, bainhira ita
hatene katak doutor no professional saude sira iha ona suku ida-ida. Maibe, ita
tenki konciente katak ida ne’e maka situasaun riil ne’ebe akonetese iha nasaun
ida ne’e.
Tuir politika nasional konaba seguransa alimentar iha
Timor-Leste ne’ebe produs hosi Ministeriu Agrikultura Peska iha tinan 2005,
hateten katak seguransa alimentar iha Timor-Leste konstranjida (limita) hosi
aspeitos oin-oin maka hanesan: acesso
insuficiente, disponibilidade insuficiente, instabilidade, no utilização ineficiente. Aspeitus hirak
ne’e sei kontinua infrenta nafatin ba moris agrikultor sira iha Timor-Leste.
Alende aspeitu hát (4) ne’ebe maka temin, ami hanoin katak kauza prinsipal
seluk ne’ebe limita tebes ba seguransa alimentar akontese tanba agrikultor sira
nia servisu (i) la-iha kontinuidade, (ii) la-iha kuiñesimentu espesializada,
(iii) rendimentu insufisiente.
Oinsa Kombate
Hamlaha no Malnutrisaun iha Timor-Leste?
Governu estabelese ona KONSANTIL (Konsellu Seguransa
Alimentar Soberania Ai-Han Timor-Leste) ne’ebe hala’o servisu koordenasaun
entre liña ministerial ba tinan hirak ikus ne’e hodi asegura soberania ai-han
iha Timor-Leste. Ministeriu nén (6) maka servisu hamutuk; Ministeriu Agrikultura
i Peska (MAP), Ministeriu Saude (MS), Ministeriu Financas (MF), Ministeriu
Edukasaun (ME), Ministeriu Solidariedade Social (MSS) no Ministeriu Komersiu
Industria i Ambiente (MKIA). Politika hosi KONSANTIL di’ak tebes, maibe
programa ne’ebe hala’o ona seidauk bele fo solusaun ne’ebe positivu hodi
kombate hamlaha no ki’ak iha Timor-Leste.
Atu bele halakon hamlaha no malnutrisaun iha situasaun
klima ne’ebe muda hela de’it (la iha serteja), Timor-Leste nu’udar nasaun tenki
iha hanoin estratejiku. Governu hatu’ur ona politika tuir Objetivu
Dezenvolvimentu Mileniu (ODM) hodi bele responde situasaun Timor-Leste nu’udar
nasaun hamlaha. Maibe buat ne’ebe importante liu atu bele kombate hamlaha no
malnutrisaun (ki’ak), maka governu liu hosi KONSSANTIL presiza atensaun ba
pontus tolu hanesan;
(i)
Garante kontinuidade produsaun hosi agrikultores. Hanesan ita hotu hatene ona, servisu agrikultura iha
Timor-Leste depende liu ba udan-ben. Bainhira tempu udan to’o, agrikultores
sira hahu hamós sira nia to’os no natar hodi kuda produsaun agrikola, hanesan
batar, ai-farina, modo-tahan i kúda mos natar. Kestaun maka ne’e, servisu
agrikultores sira sai paradu bainhira tama ba tempu bai-loro. La-iha
kontinuidade ba produsaun hosi agrikultores sira. Tanba nee, Governu presiza iha
komitmentu ne’ebe forte atu oinsa bele garante produsaun hosi agrikultores. Ex.
dezenvolve irigasaun ne’ebe bele garante produsaun agrikultores iha tinan ida
nia laran. Bainhira agrikultor sira iha ona kontinuidade ba sira nia produsaun,
indiretamente sei hasa’e mos quantidade produsaun iha rai-laran. Ha’u temi
quantidade, seidauk ko’alia konaba kualidade.
(ii) Promove formasaun
no kapasitasaun espesializada, Iha
Timor-Leste, Ita nia agrikultor sira nia kuiñesimentu konaba sistema agrikultor
modernu sei mukit tebes. Sistema manual no tradisional to’o ohin sei sai
hanesan dalan ida ne’ebe maka agrikultores sira utiliza hodi halo produsaun ba
sira nia produtu. Atividades ne’ebe agrikultor sira utiliza, bazeia de’it ba
kuiñesimentu ne’ebe sira hetan hosi esperensia. Tanba ne’e, governu presiza
kria politika ida konaba oinsa bele oferese formasaun no kapasitasaun
espesializada liga ba servisu agrikultores sira nian. Ex. oinsa kúda batar,
ai-farina, modo-tahan, hare no produsaun agrikola seluk. Buat balun governu hahu
halo ona, liu hosi destakamentu extensionista sira iha suku-suku. Iha mos
organizasaun internasional (FAO) fo sira nia apoiu liu programa ne’ebe maka
hanaran Conservação Alimentar (CA). Ha’u mos hanoin katak, governu
(MAP/KONSSANTIL) presiza hanoin oinsa bele oferese formasaun no kapasitasaun ba
agrikultores sira, hahu hosi kúda produtu to’o produtu ne’e bele tama ba iha
merkadu.
(iii) Dezenvolve
atividades ekonomika hodi hametin ekonomia uma-kain. Governu tenki kria ambiente ida ne’ebe bele promove no
garante kontinuidade hosi produtu sira ne’ebe agrikultores sira produs. Lós
duni, governu halo ona buat balun liu hosi feira, expozisaun no seluk tan.
Maibe pontus preukupasaun ida maka atividades hirak ne’e seidauk bele garante rendimentu
ne’ebe sustentavel hodi hadi’a ekonomia uma-kain.
Konkluzaun
Relatoriu hosi Global Hunger Index (GHI) hatudu katak
Timor-Leste infrenta situasaun ida hamlaha no malnutrisaun. Ida nee iha
korelasaun positivu ho númeru ema ki’ak ne’ebe sei bo’ot tebes, iha 41.8% hosi
total populasaun Timor-Leste. Moris ki’ak ne’ebe maka iha kauza mos hosi
rendimentu perkapita timoroan ne’ebe menus ou ki’ik tebes. Kondisaun moris
ki’ak iha korelasaun ne’ebe forte mos ba moris ne’ebe la-saudável no
la-nutritivu.
Hamlaha, malnutrisaun no ki’ak ne’ebe maka ohin loron
Timor-Leste infrenta, sai hanesan indikasaun ida katak, politika ne’ebe maka
durante ne’e governu halo seidauk fo efeitu direta ba moris povu ki’ik sira.
Lós duni katak numeru ki’ak iha Timor-Leste tún ona ba 41.8%, maibe ida ne’e
seidauk koresponde ba realidade moris lo-los povu ki’ik sira nian. Malnutrisaun
kontinua aumenta, nune’e mos hamlaha.
Tuir PED katak iha tinan 2030 mai rendimentu perkapita
povu Timor-Leste sei sa’e hosi nivel ekonomia ki’ik (baixu) ba nivel ekonomia
mediu-altu. Bainhira rendimentu povu di’ak ona, sei hadi’a mos ekonomia
uma-kain. Bainhira ekonomia uma-kain hotu-hotu iha Timor-Leste di’ak ona (iha
ona nivel mediu-altu), sei hamenus ou halakon mos hamlaha no labarik timoroan
sira sei moris saudável ho ai-han ne’ebe nutritivu.
Tanba ne’e, KONSANTIL ne’ebe kompostu hosi ministeriu nén
(6) presiza kontinua nafatin atu reforsa koordenasaun, komunikasaun no servisu
hamutuk ne’ebe maka durante ne’e hala’o ona. Objetivu Dezenvolvimentu Milenium
7 ne’ebe maka governu adopta ona, presiza reforsa liutan. Governu presiza
garante kontinuidade ba sira nia servisu produsaun agrikultores, promove
formasaun no kapasitasaun espesializada ba povu agrikultores sira konaba
importansia hosi kuantidade no kualidade ai-han no hasa’e rendimentu povu
agrikultores liu hosi dezenvolvimentu aktividades ekonomika ne’ebe maka
kreativu no inovativu. Ekonomia di’ak, povu sei moris saudavel. Povu saudavel,
nasaun sei forte.
No comments:
Post a Comment