JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

11 August 2016

Historia Lekisera

LEKISERA IHA MEMORIA NIA LARAN
(Lekisera: “Moris Hahu Historia, Mate Historia Hotu Ona”)

Hosi: Antonio J. Castro da Cunha
E-Mail: zecunha_bcu@yahoo.com


Artigu ida ne’e ha’u hakerek atu bele lembra fali ba ita hotu memoria konaba papel ne’ebe Señor Germinino Amaral ne’ebe maka kuñesidu ho naran Lekisera halo ona ba Timor-Leste. Memoria balun ha’u lembra bainhira enkontru diretamente ho nia no memoria seluk ha’u sita hosi Excelência Abel Ximenes Larisina atual Vise-Ministru Edukasaun nu’udar belun di’ak, la’os de’it iha tempu di’ak maibe mos iha tempu susar nia laran. Ha’u mos hetan informasaun balun hosi Engeñeru Mateus Maia nu’udar familia Lekisera nian i hanesan mos docente iha East Timor Coffee Institute (ETCI).

Loron 13 julho 2016, lalehan iha Dili leten nakukun los. Kalohan metan taka rai no udan mos turuk nei-neik no sai maka’as hodi habokon cidade Dili. Loron ne’e, sai loron ida ne’ebe triste tebes ba familia bo’ot Cooperativa Café Timor (CCT) no mos ba Timor-Leste, tanba lakon ema matenek ida ne’ebe maka nia moris tomak dedika ba dezenvolvimentu kooperativa iha nasaun doben ida ne’e.

Germinino Amaral ne’ebe kuñesidu mos ho naran Lekisera, timoroan ida ne’ebe moris iha Ermera. Hafoin liu hosi luta naruk kontra moras ne’ebe nia hetan, ikus mai tenki husik hela sofrimentu hirak ne’e hotu no fila hikas ba moris hakmatek iha Aman Maromak nia kadunan Santo. Mate ne’e certu no klaru, maibe oinsa, halo nusa no bainhira, hirak ne’e hotu hanesan misteriu ida ba ita ema moris.

Publiku dala-ruma ladun hatene semak Germinino Amaral-Lekisera, maibe ema ne’ebe kuñese nia hatene sa-ida maka nia halo ona hodi kontribui ba Timor-Leste liu hosi nia matenek, servisu maka’as no badinas, esperensia, lideransa no dedikasaun tomak. Liu hosi organizasaun Cooperativa Café Timor, nia hatudu vizaun konaba dezenvolvimentu ekonomia iha nasaun doben ida ne’e.

Nu’udar joven jerasaun foin moris, ha’u ladun kuñese di’ak personalidade hosi Lekisera. Maibe ha’u hasoru nia dalabarak ona, liu-liu iha atividades hirak ne’ebe ligadu ho kooperativa. Iha ha’u nia memoria, Lekisera individu ida ne’ebe simples, humilde no iha komitmentu i dedikasaun tomak ba nia servisu.

Ha’u sei lembra iha tinan 2013, Excelência Abel Ximenes Larisina atual hanesan Vise-Ministru MKIA, konvida no envolve señor Lekisera iha enkontru ne’ebe diskute konaba estabelesimentu Federasaun no Kofenderasaun Kooperativa.

Iha momentu ne’eba, ha’u altura hanesan Chefe Gabinete Vise-Ministru MCIA, akompaña no haré’e oinsa Lekisera nia komitmentu, nia vizaun, nia mehi ba dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste. Ami enkontru dala rua, ideas inovativas barak maka Sr. Lekisera hato’o.

Maibe, distinu hateten oin seluk. Señor Lekisera hetan moras (stroke) ne’ebe maka halo nia tenki deskansa barak liu iha uma. Maske nune’e, hanoin, mehi, vizaun no entuziasmu ne’ebe Lekisera iha konaba Kooperativa la deskansa no kontinua la’o nafatin.

Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente, liu hosi Gabinete Vise-Ministru kontinua nafatin nia hanoin sira ne’e no ikus mai konsege estabelese duni Federasaun Kooperativa 3 (tolu) hanesan Federasaun Kooperativa Peska Atauro, Federasaun Multisektoral Tokodede Liquiça no Federasaun Kooperativa CSALT i ikus liu harii Confederação Nacional das Cooperativa de Timor-Leste (CNCTL).

Biografia Badak Lekisera
Lekisera (kódiku funu), ne’ebe ho naran sarani Germinino Amaral dos Reis moris iha Biluli, Poetete-Ermera 24 Novembro 1954. Lekisera nu’udar oan dauluk hosi Aman Francisco Mau Klao Martins Amaral no Inan Maria Antonia Amaral.

Tinan 1976 to’o 1980, iha inisiasaun okupasaun rezim Indonesia, Lekisera sai hanesan mestri ne’ebe hanorin iha postu administrativu Ermera. Hahu tinan 1981 to’o 1994, Lekisera simu kna’ar hanesan Presidente Koperasi Unit Desa (KUD) Ermera.

Iha tinan 1994, hamutuk ho nia belun di’ak Abel Ximenes Larisina, sira inisia kolaborasaun no parceria ho Nacional Coopertive Bussines Asociation (NCBA) hodi lori organizasaun Amerikana ne’e tama mai hala’o atividades kooperativa iha Timor-Leste. ida ne’e hanesan estrategia klandestina ne’ebe sira halo atu lori nasaun Amerika bele hatene besik liutan situasaun real iha Timor-Leste momentu ne’eba. Liu hosi matenek, servisu maka’as no esperensia hotu ne’ebe maka Lekisera iha, ikus nia eleitu nu’udar presidente Pusat Kooperasi Unit Desa ou PUSKUD hahu 1994 to’o 1999.

Iha momentu ne’eba, aproveita nia pozisaun nu’udar Presidente PUSKUD, Lekisera hamutuk ho nia belun di’ak Abel Ximenes Larisina haruka timoroan atus tolu (300) resin hodi kontinua sira nia estudu iha Jawa-Indonesia. Hanoin estrategia ida tan ne’ebe sira halo hodi prepara futuru lideransa timoroan.

Provas hatudu katak timoroan atus tolu (300) resin ne’ebe sira (Germinino Lekisera no Abel Larisina) haruka, oras ne’ebe okupa pozisaun mesak importante de’it iha Timor-Leste.  Iha Señor Jose Agostinho Belo atual Presidente CNE, Estevão Belo Reitor UNDIL, Augusto Sores, Reitor IOB, Marcio Lay Diretor Nacional Comercio no pesoal lubuk ida tan ne’ebe maka oras ne’e servisu no okupa pozisaun importante seluk iha instituisaun sira iha Timor-Leste hanesan BCTL, BNCTL, Banku Mandiri no seluk tan.

Hafoin 1999, bainhira maioria (98%) povo Timor-Leste deside hodi “fahe malu” ho Indonesia, Lekisera kontinua nia obra iha area kooperativa. Liu hosi kontinuasaun parceria ho NCBA, Lekisera hamrik nu’udar fundador prinsipal ba iha estabelesimentu Cooperativa Café Timor (CCT) ne’ebe oras ne’e dezenvolve an nu’udar organizasaun bo’ot iha Timor-Leste.

Mehi Lekisera nian ida de’it, maka oinsa bele eleva ekonomia povu agrikultur sira. Liu hosi lideransa Lekisera, CCT hahu organiza aktividades agrikultores kafé hotu ne’ebe sei tradisional atu bele transforma an sai agrikultores café organika iha era ukun rasik-an ida ne’e.

Lekisera eleitu nu’udar Presidente CCT iha 2005 to’o 2009 no re-eleitu hikas to’o dala rua hosi periodu 2009 – 2015 no 2015 - 2021. Ida ne’e hanesan provas ne’ebe hatudu ba ita hotu konaba oinsa kapasidade no kualidade ne’ebe Lekisera iha. Kapasidade lideransa no kualidade iha jestaun.

Durante lidera CCT, Lekisera kontribui maka’as tebes ba dezenvolvimentu ekonomia povu ki’ik sira, liu-liu iha area Ermera no Maubessi. Tinan-tinan, bainhira tempu kúda no kú’u kafé, CCT sempre fo servisu no rekruta temporariamente familia kbi’it laek kuaze rihun tolu (3000) hodi servisu iha to’os CCT nian. Objetivu ida de’it, oinsa maka familia kbi’it la’ek sira bele hetan netik rendimentu oituan hodi hadi’a no sustenta ekonomia familia.

Povu Ermera no Maubessi bele konfirma. Liu hosi atividades kúda no kú’u kafé, sira bele haruka oan sira ba eskola to’o nivel edukasaun ne’ebe as (licenciadu, mestrado no doutoradu). Pensamentu ne’ebe simples maibe iha impaktu ne’ebe bo’ot,maka oinsa bele eleva povu kbi’it la’ek sira nia rendimentu hosi mukit no ki’ak ba rendimentu sustentavel.

Nu’udar sidadaun ne’ebe hala’o atividades ekonomika, Lekisera la iha no la hari’i empreza mesak. Maibe, sa ida maka nia halo ona haraik kontribuisaun ne’ebe bo’ot tebes hodi hadi’a populasaun nian moris. Atividades ekonomika barak hala’o ona, hahu hosi prosesamentu kafé (organika), produsaun kafé to’o prosesamentu no habokur karau. Kafé organika Timor, oras ne’e eksporta ona ba nasuan barak hanesan America, China, Japan, Portugal, Australia no nasaun seluk tan.

Iha lideransa Lekisera nian, CCT mos hari’i klinika ida ne’ebe maka hanaran Clinica Café Timor (CCT). Klinika CCT nian ne’e fo asistensia medika gratuita ba membrus tomak, inklui mos ba populasaun sira seluk. Timoroan barak hetan benefisiu hosi ezistensia CCT.

Kontribuisaun bo’ot seluk ne’ebe Lekisera husik hela ba Timor-Leste, maka liu hosi Fundação Café Laher estabelese Academia de Café de Timor-Leste ne’ebe ikus mai sai nu’udar instituisaun ensinu superior akreditadu no muda naran sai East Timor Cofee Institute (ETCI). Instituisaun ida ne’e lokaliza iha Gleno-Ermera. Oras ne’e ETCI komesa dezenvolve an dau-dauk ona, hetan ona nia sustentabilidade no gradua ona licensiadu lubuk ida.

Iha kampanye presidensial 2012, Lekisera sai nu’udar presidente ba ekipa susesu Jeneral Taur Matan Ruak. Nu’udar presidente ekipa susesu iha kapanye presidensial, Lekisera halo esforsu barak ne’ebe maka ikus mai Jeneral Taur Matan Ruak eleitu duni nu’udar Presidente da Republica ba nasaun doben ida ne’e.

Iha tempu okupasaun Indonesia, nu’udar timoroan ne’ebe hadomi rai ida ne’e, Lekisera mos partisipa iha atividades klandestina hodi luta hasoru invasor Indonesio sira. Papel prinsipal liu ne’ebe nia hala’o nu’udar ema klandestina, ida maka  bainhira Komando Regiaun IV fo fiar ba nia hodi reprezenta LIURAI sira husi Timor-Timur ba tuir reuniaun konaba Liurai sira nian iha Portugal no Macau iha tinan 1998. Kontribuisaun hotu ne’ebe Lekisera halo ona, estado rekuñese no ho kondekorasaun Ordem Nicolau Lobato grau II.

Hanoin Ikus
Germinino Amaral-Lekisera oras ne’e la hamutuk ona ho ita hotu. Biar nune’e obra bo’ot ne’ebe nia halo ona no husik hela sei kontinua metin iha ema barak nia memoria. Cooperativa Café Timor kontinua sai bo’ot ba nafitn. Nune’e mos East Timor Coffee Institute (ETCI). Hanoin, vizaun, dedikasaun no exemplu tomak ne’ebe Lekisera halo ona durante nia moris, sei sai hanesan lisaun-moris ba Timor-Leste nia oan tomak atu bele aprende no banati tuir.

Ita hotu konciente katak kontribuisaun tomak ne’ebe maka Lekisera halo ona ba Timor-Leste desde tempu okupasaun Indonesia liu hosi KUD, PUSKUD no ikus mai hosi CCT iha era ukun rasik-an, husik hela obra ida ne’ebe sei metin iha ema barak nia memoria. Lekisera husik hela oan na’in 9 (sia), mane na’in 6 (nén) no feto na’in 3 (tolu), maun alin na’in 2 (rua) no feton na’in 1(ida).


Naran Germinino Amaral alias Lekisera sei la temi de’it hosi oan, bei-oan, kompañeru no familia bo’ot CCT, maibe sei temi mos hosi Timor-Leste oan tomak. Hanesan motto ne’ebe Lekisera husik hela ba ita hotu “Moris Hahu Historia, Mate Historia Hotu Ona”. Maibe, ba ema hotu ne’ebe hatene no kuñese di’ak personalidade Lekisera nian sei konciente no hateten nune’e “ Lekisera, Maske o mate ona maibe historia ne’ebe o hahu ona sei la mate”. Adeus, descansa em paz.

No comments: