JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

28 October 2014

ATU HASA’E KRESCIMENTU EKONÓMIA (Sa Ida Maka Timor-Leste Nu’udar Nasaun Presiza Halo?)



ATU HASA’E KRESCIMENTU EKONÓMIA
(Sa Ida Maka Timor-Leste Nu’udar Nasaun Presiza Halo?)


Hakerek Na’in; António JC da Cunha

(Observador Dezenvovlimentu Emprezas Mikro no Ki’ik
Atual Assessor iha Gabinete Vice-Ministro MCIA)
                E-Mail: zecunha_bcu@yahoo.com


A.     Lia Makloke
Vizaun prinsipal husi Plano Estrategico de Desenvolvimento Nacional (PEDN) 2011 – 2030, maka atu hasa’e kualidade moris povu timorenses tomak husi mukit no ki’ak ba iha nivel moris ho rendimentu medio-Alto. Ida ne’e signifika katak, iha 2030, rendimentu per kapita povu timorenses maka entre US$ 3,946.00 to’o US$ 12,195.00. Ida ne’e atu hateten mos katak, povu Timor-Leste presiza moris iha nivel krescimentu ekonómia ne’ebe às.

Atu bele atinji vizaun bo’ot ida ne’e, maka presiza tebes duni estabelese atividades ekonómia naun petrolifera ida sustentavel no diversifikada. Ida ne’e atu fo hanoin mos katak, entidades hotu Timor-Leste nian, liu-liu setór estatal/publiku, setór kooperativa no setór privadu presiza hanoin alternative seluk no la lika ona depende demais ba receitas husi petroleo nian, maibe buka atu halo ekspansaun ba atividades setór ekonómia sira seluk, liu husi modernizasaun setór Agricola, fortifikasaun setór turismu, hasa’e kualidade atividades setór privadu no industrias nacionais, i nei-neik maibe bei-beik, dezenvolve kualidade emprezas mikro no ki’ik timorenses sira nian.

Maluk le’e na’in sira, artigu opiniaun ida ne’e, hakerek na’in sei foka liu ba iha sa ida maka Timor-Leste nu’udar nasaun presiza halo atu bele hasa’e krescimentu ekonómia nasional.

B.      Definisaun Krescimentu Ekonómia.

krescimentu ekonómia tuir ensiklopedia livre katak prosesu mudansa kondisaun ekonómia nasaun ida nian ne’ebe iha sustentabilidade hodi atinji metas ne’ebe maka di’ak liu durante periodu ruma.

Krescimentu ekonómia nu’udar sasukat ida prinsipal no importante tebes hodi avalia nivel moris povu iha nasaun sira mundu ne’e. Liu husi krescimentu ekonómia, ita bele sukat, karik nasaun ida bele tama iha kategoria nasaun avansadu (nasaun 1o mundu), nasaun dezenvolvidu ka komesa avansadu (nasaun 2o mundu) ka nasaun ki’ik/ sub-dezenvolvidu (nasaun 3o mundu).

Estados Unidos da America, Japaõ, Alemanha, nu’udar ezemplu nasaun tolu ne’ebe tama iha kategoria nasaun avansadu sira (nasaun 1o mundu) i Xina, India no Singapura nu’udar ezemplu nasaun tolu ne’ebe tama iha nasaun dezenvolvidu ka komesa avansadu (nasaun 20 mundu).

Tuir matenek na’in balun, ne’ebe maka hakerek na’in sita, hateten katak, krescimentu ekonómia nasaun ida nian ne’e influensia husi variabel hirak hanesan; Gross National Product (GNP), konfiansa ba dezempenhu governo no sistema pólitika, nivel pobreza (ema ki’ak), no nivel krescimentu ba populasaun. No ba Timor-Leste, tuir Diresaun Nacional Politika Ekonómia, Diresaun Jeral Finansa Estado, Ministerio de Finanças (Fevereiro 2013) nian katak krescimentu ekonómia determina husi faktores sira hanesan; Investimentu Fízika/Stok Kapital, Kapital Humanu, no Total Fator Produtividades.

Tuir mai hakerek na’in hakarak atu halo analiza simples ida konaba oinsa maka atu hasa’e krescimentu ekonómia nasional bazeia ba iha variabel no indikadores determinante ne’ebe maka iha bazeia ba Gross National Product (GNP), konfiansa ba dezempenhu governo no sistema pólitika, nivel pobreza (ema ki’ak), no nivel krescimentu ba populasaun.;

Gross National Product (GNP).

Gross National Product ka Produtu Nacional Bruto (PNB) inklui valor produtus iha forma bens no serviços ne’ebe maka produs husi populasaun nasaun ida (nacional) durante tinan ida, inklui produsaun bens e serviços ne’ebe produs husi sidadaun nasional ne’ebe hela iha rai li’ur, maibe la inklui produsaun ne’ebe maka emprezas estrangeira hala’o iha area nasaun refere. Iha artigu ida ne’e, hakerek na’in sei hare ba iha Gross Domestic Product (GDP) Timor-Leste.

Tuir livro Timor-Leste National Accounts 2004-2010 ne’ebe produs husi Ministerio de Finanças, hakerek katak periodu tinan 2010, Gross National Income (GNI) US $ 3,167, kompostu husi oil sector US $ 2,110 ka 67% no non-oil sector US $ 1,057 ka 33%. Bainhira ita hare fali iha GDP Timor-Leste, jeralmente, ekonómia Timor-Leste iha 4, 130, kompostu husi oil sector US $ 3, 2555 ka 79% no non-oil sector US $ 875 ka 21%. Dadus ida ne’e atu hateten mai ita katak, Timor-Leste to’o ohin loron sei depende maka’as tebes iha receitas husi petróleu (mina & gas).

Tuir dadus husi index mundi hatudu katak GDP Timor-Leste hahu husi 2011 to’o 2013 sempre deminui (tu’un). GDP 2011 iha 12%, GDP 2012 iha 8,3% no GDP 2013 iha 8,1%, no bazeia ba dadus husi Asian Development Bank (ADB) krescimentu GDP sa’e fali ba iha 8,5% iha Abril 2014. Dadus husi index mundi no ADB ne’e, la iha separasaun konaba oil sector no non-oil sector. Maske nune’e, hakerek na’in hakarak sita ba le’e na’in sira hotu katak, entidades hotu iha Timor-Leste, liu-liu governo presiza duni ona buka alternativa ekonómika seluk hodi hasa’e krescimentu ekonómia Timor-Leste.

Konfiansa ba Dezempenho Governo no konfiansa pólitika.

Konfiansa ba iha dezempenho governo no konfiansa pólitika, nu’udar fatór determinante ida ba iha krescimentu ekonómia nasional. Liga ba iha kontekstu Timor-Leste ohin loron, V Governo Konstitusional estabelese husi partidu tolu ne’ebe maka hetan asentu iha parlamentu hanesan CNRT, PD, no Frente-Mundança, hodi forma Governo Bloku Koligasaun.
Tinan rua liu ona V Governo Konstitusional servi nasaun doben RDTL.  Iha progresu balun ne’ebe maka povu senti dau-dauk ona, maske ita mos konsiente katak iha buat barak maka seidauk los. Durante tinan rua nia laran, hakerek na’in observa katak publiku, liu-liu NGO’s no partidu opoziasaun FRETILIN fo notas mean ba iha dezempenho governo bloku koligasaun. Iha jornal nasional sira (22/10/2014) deputada husi Bankada FRETILIN Sr. Estanislau Aleixo da Silva katak orsamentu OJE kuaze tinan 6,571,895,409 la fo impaktu ba iha dezenvolvimentu ekonómia iha rai laran. Dezenvolvimentu iha Timor-Leste ne’ebe maka sei la’o nei-neik tebes, sai hanesan preukupasaun bo’ot ba povu tomak hodi hamosu dúvidas atu atinji metas 2030 nian.
Maske nune’e, hakerek na’in konsiente katak povu maioria sei iha konfiansa pólitika ba Bloku Koligasaun no kontinua tau fiar nafatin ba V Governo Konstitusional atu hadi’ak krescimentu ekonómia iha Timor-Leste. Maske iha fulan hirak liu ba, isu sira konaba rezignasaun Primeiro Ministro Xanana Gusmão no remodelasaun maka’as tebes, maibe bloku koligasaun kontinua metin nafatin hodi servisu hamutuk dezenvolve ekonómia iha nasaun doben ida ne’e.
Nivel Pobreza

Relatoriu husi Global Hunger Index (GHI) ne’ebe hatu’ur Timor-Leste nu’udar nasaun ne’ebe maka nia povu hamlaha, i númeru povu mukit no ki’ak ne’ebe nia porsentazem to’o 41%, sai hanesan sasukat ida ne’ebe maka hatudu katak nivel pobreza ka ema ki’ak iha Timor-Leste sei ás tebes.
Tuir hanoin husi matenek na’in balun, hateten katak povu kbi’it laek bele fahe ba kategoria tolu (3) maka hanesan; mukit, ki’ak no atu ki’ak. Mukit katak populasaun hirak ne’ebe moris iha linha pobreza nia okos no susar tebes atu hetan rendimentu hodi sustenta sira nia moris loron-loron. Ki’ak katak populasaun hirak ne’ebe hetan ona rendimentu, maibe rendimentu ne’ebe sira hetan la to’o hodi utiliza ba sira nia atividades loron-loron. No besik atu ki’ak katak populasaun hirak ne’ebe hetan rendimentu ona, maibe rendimentu ne’ebe sira hetan natón para hodi hán de’it.
Tuir dadus husi Timor-Leste Labour Force Survey 2010 (TLLFS) hatudu katak fontes rendimentu ba uma kain sira iha Timor-Leste ne’e 51% husi atividades agrikultura no peska. Mais ou menus 64% populasaun iha uma kain nia rendimentu / salariu menus husi US $ 200 (Dollar Americano Atus Rua) kada fulan. Husi 64% populasaun, iha uma kain hamutuk 23% populasaun nia rendimentu/salariu menus US $ 50 (Dollar Americano Lima Nolu).
Hanesan ita hotu hatene ona, atividades ne’ebe maka hala’o husi agrikultor no peskador sira barak liu maka hodi ba konsumu rasik ou ho liafuan seluk ita temin dehan atividades subsistensia. Nune’e, entidades hotu Timor-Leste nian presiza servisu maka’as hodi bele atinji metas 2030, katak krescimentu ekonómia per kapita povu timorenses sei to’o iha nivel mediu-alto.


      Nivel Krescimentu Populasaun
Nivel krescimentu populasaun Timor-Leste husi tinan ba tinan sempre aumenta hela de’it.  Tuir dadus husi Banku Mundial Asia Leste nian no Pacific Economic hakerek katak total populasaun to’o iha Abril 2014 ne’e hamutuk 1,2 miliaun, ho nivel agregadu krescimentu populasaun porsentu 2.9 (2.9%). Bazeia ba Diresaun Nacional Estatistica husi Ministerio das Finanças iha livro Timor-Leste em Númeru liu husi projeksaun populasaun hatudu katak iha tinan 2010 populasaun Timor-Leste iha 1,066,409, ne’ebe maka tinan-tinan númeru populsaun sempre aumenta entre 2.9% to’o 3.0%. Tuir dadus husi census ne’e mos hatudu katak, númeru populasaun ho idade entre tinan 0 to’o tinan 15  maka porsentu bo’ot liu hotu ho nia porsentazem hamutuk 44,8% ka 515.203 populsoens.
Krescimentu populasaun liga ba iha krescimentu ekonómia, sai hanesan forsa de trabalho ida ne’ebe maka bele kontribui maka’as hodi servisu ba iha dezenvolvimentu ekonómia nasaun ida nian. Tuir dadus husi Timor-Leste Labour Force Survey 2010 (TLLFS 2010) hatudu katak  populasaun ne’ebe maka nia idade tinan 15 ba leten bazeia ba census 2010 hamutuk 627,000. Husi total populasaun ne’e, fahe ba parte rua maka forsa de trabalho (labour force) iha 262,000 no sira ne’ebe la ativu iha 366,000. Forsa de trabalho fahe fali ba parte rua, hirak ne’ebe servisu iha 252,000 no hirak ne’ebe la hetan servisu iha 9,000. Hirak ne’ebe maka servisu ne’e maioria tuir dadus TLLFS 2010 nu’udar agrikultor no peskador 51%. No iha dadus ikus Setembro 2014, DNE ministerio finansas relata katak númeru dezempregu iha Timor-Leste oras ne’e sa’e ona ba iha 16 mil populasoens.
Bazeia ba dadus ne’e, hatudu katak forsa de trabalho Timor-Leste sei menus tebes, nune’e presiza iha alternativa kampu de servisu hodi bele akumula hotu idade produtivu timorenses nian.

3. Sa ida Maka Timor-Leste nu’udar Nasaun presiza halo?

Bazeia ba konstituisaun Republica Democratica de Timor-Leste artigu 138 hateten katak Timor-Leste iha orgaun tolu maka nu’udar autor prinsipal ba dezenvolvimentu ekonómia nasional, maka hanesan Setór Publico (governo), setór privado, no setór kooperativa. Atu bele hasa’e krescimentu ekonómia iha nasaun doben ida ne’e, presiza iha dezempeñu ne’ebe maka di’ak husi orgaun prinsipal tolu ne’ebe refere. Maluk le’e na’in sira, mai ita hare hamutuk tók sa ida maka setór publiku, setór privado, no setór kooperativa presiza halo;
Setór Publiku.

Iha kontekstu dezenvolvimentu ekonómia Timor-Leste ohin loron, setór públiku hatudu papel ne’ebe importante tebes iha prosesu hotu krescimentu ekonómia nasaun nian. Iha dékade ikus Timor-Leste nia ukun an ne’e, setór públiku maka sai nu’udar autor prinsipal. Dezenvolvimentu infrastrutura bazika hanesan estradas, pontes no elektrisidades ne’ebe hala’o husi Ministerio das Obras Publica, dezenvolvimentu ekonómia komunitaria ne’ebe hala’o husi Ministerio Comércio, Indústria e Ambiente, no dezenvolvimentu kapital humanu ne’ebe hala’o husi Ministerio da Edukasaun. Maske nune’e, dezenvolvimentu ne’ebe maka ohin loron la’o dau-dauk, seidauk atinji metas ne’ebe ita hotu hakarak katak povu nia moris di’ak.
Fontes orsamentu ne’ebe maka governo iha, sei depende maka’as tebes Orsamentu Jeral Estadu, ne’ebe maka 95% sei foti husi receitas petroleum nian (3%) no iha 5% de’it maka mai husi receitas non petroliferu. Iha tinan rua ikus ne’e, ita hare dezenvolvimentu infrastrutura, ekonomia no edukasaun la’o maka’as tebes. Maibe buat hirak ne’e hotu seidauk bele responde necesidades povu timorenses sira hotu.
Nune’e, sa ida maka setór publiku presiza halo?
1.      Fokus ba obras servisu tuir kompetensia membrus do governo idak-idak ne’ebe maka deside ona iha konsellu ministro bazeia ba dekretu lei N0. 41/2012. Bazeia ba indikadores ne’ebe maka hakerek na’in esplika uluk ona, pontu ida hatudu katak, dezempenho governo sei ki’ik tebes atu bele atinji metas ba moris di’ak povu nian. Hakerek na’in hare no observa katak kauza hirak ne’e bele mosu tamba dala ruma governante sira servisu ultrapasa tiha kompetensia ne’ebe maka sira iha.
2.      Had’ia linha koordenasaun no komunikasaun entre linha ministerial. Koordenasaun no komunikasaun entre linha ministerial presiza tebes duni atu hadi’a di’ak liu tán. Durante ne’e ita hotu bele hare no senti katak linha koordenasaun no komunikasaun entre ministerio relevantes la dún la’o di’ak. Hakerek na’in nia hare no observasaun katak dala barak entre ministerio ida ho ministerio hanesan halo fali kompetisaun ba malu. Katak ministerio ida ne’ebe maka nia ezekusaun bo’ot liu.
3.      Servisu ba iha interese no nesesidade povu nian, la’os ba interese no nesesidade partidaria ka grupu nian. Governante sira hotu, hanesan le’e na’in sira hatene ona, nia atensedentes mai husi partidu pólitiku. Sai ona segredu publiku katak, governante barak fo prioridade bo’ot liu sira nia grupu partidaria, duke ba publiku em jeral. Apoiu neebe governo haraik liu husi subvensoens publika, ita bele temin 60% ba kolegas no amigus grupus partidaria no 40% de’it maka povu ne’ebe necesitadu duni.
4.      Estabelese leis no regulamentus ne’ebe maka kria ambitu de kompetividades no justu ba entidades hotu timorenses nian, nune’e bele kontribui ba iha krescimentu dezenvovlimentu ekonómia nasional.
5.      Haburas prinsipiu Double D ka Dúdu no Dáda. Ida ne’e atu hateten katak governo presiza dúdu no dada emprezas no kooperativa hirak ne’ebe maka iha kapasidade no prospero di’ak iha futuru.
6.      Haraik dalan ne’ebe bo’ot liu tan ba setór privadu, emprezas mikro no emprezas ki’ik, inklui setór kooperativa Timor-Leste tuir prinsipiu profesionalismu, hodi hola parte ativu iha prosesu dezenvolvimentu nasional. Governo presiza hanoin ona atu fó oportunidade ba setor privadu no kooperativa, iha aktividades ekonómika ne’ebe dala barak nia jestaun bainhira hala’o husi parte governo la hatudu efisiensia no efikasia. Governo presiza onéstu ho limitasaun kapasidade ne’ebe iha. Iha kontekstu dezenvolvimentu ekonómia nasional ne’e, hakerek na’in prefere liu atu governo bele fo oportunidade ne’ebe bo’ot liu ba autor industrial, komersial, emprezas mikro no emprezas ki’ik Timor-Leste.

Setór Privadu
Prezensa Câmara Comércio Industria Timor-Leste (CCI-TL) iha tinan lima ikus ne’e, hatudu duni sira nia papel ne’ebe importante no ativu nu’udar parseiru prinsipal governo nian. Maske nune’e, hanesan setór publiku, setór privadu Timor-Leste mos seidauk hatudu dezempenhu ne’ebe maka postivu iha prosesu dezenvolvimentu ekonómia nasional.
Maluk le’e na’in sira, dezempenhu setór privadu Timor-Leste menus tebes, tamba maioria husi emprezariu nasional sira halai liu iha area konstrusaun civil (fíziku). Ida ne’e signifika mos katak, setór privadu Timor-Leste maioria sei hein liu projectu fíziku ne’ebe maka (sei) oferese husi governo. To’o ohin loron ita seidauk hare esforsu tomak seitor privadu Timor-Leste liu husi CCI-TL hodi dezenvolve atividades industrial, komersial, emprezas mikro no emprezas ki’ik Timor-Leste. nune’e, atu bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonómia nasional, nune’e buat ne’ebe setór privadu Timor-Leste presiza halo maka hanesan tuir mai;
1.      Muda mentalidade dependensia ba independensia (indo = mandiri/berdikari), liu-liu halakon dependensia ba iha projectu fíziku husi governo.
2.      Fokus ba aktividades ekonómika hirak ne’ebe bele garante sustentabilidade ekonómika hanesan; atividades industrial, komersial, emprezas mikro no emprezas ki’ik.
3.      Haburas karakter empreendedorismu nu’udar prinsipiu prinsipal husi autor industrial, komersial emprezas mikro no emprezask ki’ik timorenses hotu.
4.      Presiza kria diversifikasaun ba atividades emprezarial ne’ebe maka bele garante sustentabilidae ekonómika husi autor emprezas hirak ne’e rasik.
5.      Autor emprezas (setór privadu) timorenses presiza tebes konsolida an intermus de organizasaun, administrasaun no jestaun.
6.      Kria no haraik oportunidade empregu ba povu timorenses tomak. Tuir dadus ne’ebe registu iha Diresaun Nacional Komérsiu Internu, hatudu katak númeru emprezas ne’ebe maka oras ne’e iha mais ou menu onze mil ital. ida ne’e nu’udar forsa bo’ot ida, ne’ebe maka bele absorve hotu forsa trabalho sira iha Timor-Leste. Se ita bazeia ba iha dadus dezempregu 16 mil ne’ebe iha, maka karik onze mil ital emprezas ne’e haraik servisu ba mínimu forsa de trabalho na’in rua, maka bele akumula hotu ona (11.000*2=22.000). se karik, forsa trabalho ne’ebe iha bele akumula hotu husi emprezas ne’ebe eziste, hakerek na’in fiar tebes katak sei bele fó kontribuisaun ne’ebe maksímu ba iha krescimentu ekonómia Timor-Leste nian.

Setór Kooperativa
Iha tinan rua (2) ikus ne’e, setór kooperativa Timor-Leste hatudu progresu ne’ebe positivu tebes. Tuir dadus husi Gabinete Vice-Ministro MCIA no Diresaun Nacional Cooperativa, Micro e Pequenas Empresas hatudu katak oras ne’e númeru kooperativa iha Timor-Leste atinji ona 152, ne’ebe kompostu husi kooperativa Terceira grau ka Confederação Nacional das Cooperativa de Timor-Leste iha ida, kooperativa Segundo grau ka Federasaun Nasional Kooperativa iha 4, maka hanesan Federasaun Kooperativa Peska Atauro, Federasaun Kooperativa Multisektoral Liquiça, Federesaun Kooperativa Agricola (C-SALT) no Federasaun Kooperativa Kreditu Hanai Malu i kooperativa primeiro grau iha 147.
Kooperativa nu’udar klibur husi mínimu ema na’in 15 ne’ebe maka iha hanoin no interese hanesan halibur hamutuk hodi hala’o atividades ekonómika. Oras ne’e, iha Timor-Leste, kooperativa kreditu ne’ebe domina husi Credit Union maka barak liu iha Timor-Leste. atividades prinsipal husi CU maka rai no impresta osan. Maske nune’e, kontribuisaun CU ba iha krescimentu ekonómia nasional ita seidauk hare hetan. Kooperativa sira seluk hanesan; Agricola, peska, multisektoral no sira seluk foin maka hahu hakbi’it sira nia an. Prezensa husi federasaun kooperativa ne’ebe iha, sei kontribui maka’as liu ba iha progresu kooperativa primeiro grau sira, nune’e ikus mai bele hasa’e krescimentu ekonómia iha rai laran. Nune’e, atu hasa’e krescimentu ekonómia iha rai laran (Timor-Lestse), sa ida maka setór kooperativa presiza halo?
1.      Kooperativa Timor-Leste presiza sai lalais husi situasaun inferior ne’ebe durante ne’e metin iha sira nia lét.
2.      Kooperativa presiza konsolida an intermus de organizasaun, administrasaun no jestaun.
3.      Kooperativista sira presiza hanoin atu kria atividades negosiu nu’udar parte ida husi atividades kooperativa. Signifika katak presiza iha diversifikasaun de atividades.
4.      Kooperativa presiza ona kuda espiritu empreendedorismu iha kakutak membrus idak-idak.
5.      Kooperativista sira presiza garante nafatin neutralidade, independensia no sustentabilidade. Signifika katak kooperativista sira la bele lori kooperativa nu’udar organizasaun ba iha intereses partidu pólitiku.

Nu’udar klibur husi ema kbi’it laek sira, kooperativa iha duni papel ida prinsipal no importante tebes hodi hamenus ou se bele halakon mukit no ki’ak iha Timor-Leste.

Konkluzaun
Plano Estrategico de Desenvolvimento Nacional 2011-2030 (PEDN) sai hanesan metás prinsipal ba autor ekonómiku hotu hodi atinji krescimentu per kapita mediu-alto (US$ 3,946.00 to’o US$ 12,195.00). Atu bele atinji metas hirak ne’e hotu, maka presiza iha atensaun ne’ebe maka’as ba variabel no indikadores hirak hanesan, hasa’e GDP no GNI per kapita, hadi’a dezempenho governo no konfiansa pólitika, hatu’un númeru probeza ka ema ki’ak, no fortifika kualidade krescimentu populasaun timorenses.
Nune’e, autor prinsipal dezenvolvimentu ekonómia nasional ne’ebe tutela ba orgaun vital tolu hanesan; setór publiku, setór privadu no setór kooperativa presiza tebes fo liman ba malu liu husi parseria, ne’ebe maka hametin husi koordenasaun no komunikasaun ne’ebe sólidu.
Setór publiku presiza servisu tuir tarefas servisu ne’ebe deside ona iha konsellu ministro bazeia ba dekretu lei 41/2012. Setór privadu no kooperativa Timor-Leste presiza tebes ona atu konsolida an intermus de organizasaun, administrasaun no jestaun. Atu taka artigu ida ne’e, hakerek na’in sei hato’o lia fuan murak ne’ebe maka ema matenek na’in sira sempre hateten     nu’udar refeksaun ba ita hotu “ O SEI KU’U SA IDA MAKA O KÚDA”.

NB. Artigu ida ne’e nu’udar opiniaun privadu no la reprezenta instituisaun ruma.