Iha loron hirak ikus ne'e, publiku nia atensaun foka tomak ba rezolusaun ne'ebe maka hasai husi distintus deputado sira iha Parlamento Nacional. Pontus importante husi rezolusaun ne'e maka hapara kontratu husi jurista internasional sira, inklui assessor internasional hirak ne'ebe fo asesoria iha area judisial nian.
Veteranus da Libertasaun Nasional, apoiu tebes rezolusaun husi PN, no lamenta tebes ho servisu ne'ebe maka jurista internasional (husi Portugal) hala'o durante ne'e, liu-liu hodi defende interese mina Timor iha tribunal internasional, Nai veteranus sira haklaken, ida ne'e nu'udar dalan ida ne'ebe Timor-Leste nu'udar nasaun presiza tebes duni foti, nu'udar jestu ida atu defende dignidade nasaun nian.
Sociedade civil sira balun, la konkorda ho rezolusaun ne'ebe maka PN hasai. Tuir sira, ida ne'e hanesan ameasa bo'ot ida, tantu iha tempu badak no tempu naruk mai sei influensia lala'ok justisa iha nasaun doben ida nee. Hare ba situasaun hirak ne'e, hau nu'udar mos sidadaun Timor-Leste ne'ebe hadomi tebes rai ida ne'e fo hanoin ruma:
1. Timor-Leste (governo) presiza hanoin ona atu investe pesoal sira kualifikadu iha area justisa nian.
2. Governo presiza kuidadu tebes atu bele foti pasus sira relasiona kazu ne'ebe diskute iha tribunal internasional.
3. Governo presiza fo atensaun maka'as bainhira hakarak atu kontrata advogadu ou jurista internasional hodi defende kazu Timor-Leste iha tribunal internasional.
Tuir publikasaun, husi kazu 51, Timor-Leste lakon ona iha kazu 16. Ida ne'e hanesan "soku" ida maka'as tebes, maibe la signifika katak Timor-Leste tenke lakon esperansa. Sei iha kazu 35, ne'ebe ejiji atensaun maka'as husi governo Timor-Leste atu bele hakat kuidadu maibe hakat ho fiar an.