LISAUN HUSI FAZE
APURAMENTU LFA
(PROMOVE, HAKBI’IT, GLORIOSO)
HUSI: Antonio J.
Castro da Cunha
Faze apuramentu ka kualifikasaun Liga
Futebol Amadora to’o ona iha nia rohan. FC Zebra ho FC Karketu maka nu’udar
klubu rua ne’ebe joga ikus liu iha faze ida ne’e. Jogu ne’ebe atraiante tebes.
Maske iha udan laran, adeptus no fans klubu rua ne’e tuba-metin nafatin iha
fatin. Hafoin minute 90 nia laran, Klubu karketu ho nia jogadores Indonesia
na’in 3 konsege manan FC Zebra 2-1.
Ho rezultadu ne’e, kompleta ona klubu 8 (ualu)
ne’ebe hakat ba Liga Futebol Amadora (LFA), ne’ebe tuir planu sei realiza iha
fulan Marsu tinan ida ne’e. FC Karketu kompleta tan klubu 7 (hitu) ne’ebe hakat
uluk ona ba faze LFA. FC Carsae, SLB Laulara, FC Ponta Leste, FC DIT, FC Aitana, FC Academica no FC Porto-Taibessi.
Durante fulan ida resin (05 Dezembru
2015 – 25 Janeiru 2016), klubu 21 luta iha kampu-matak laran. 173 jogos, 150
ital golus, 150 ita kartaun amarelu no 10 ital kartaun mean, halo furak faze
apuramentu LFA ne’e rasik. Fans no adeptus sira ne’ebe maka atraktivu, sai
hanesan “arco-iris” ne’ebe maka halo
jogu sai furak tebes iha matan.
Ha’u nia observasaun durante fulan ida
resin ne’e, jogu la’o iha ambiente sportivitas (fair play) ne’ebe di’ak tebes. Arbitru sira hatudu duni profesionalisme,
ne’ebe halo jogu sai furak tebes iha matan. Maske iha kritikas ba arbitru
balun, tamba kestiona sira nia desizaun balun ne’ebe faille. Maibe sira
kontinua firme no konsistente ho desizaun ne’ebe foti ona. Liu husi eksesu no karensia ne’ebe maka iha,
Komisaun LFA hatudu duni sira nia konsistencia. Maske iha buat barak ne’ebe
maka sei sai hanesan notas no presiza hetan atensaun husi Dirijentes LFA tomak.
Durante fulan ida resin, faze apuramentu
sai duni hanesan arco-iris ne’ebe
“hafurak” moris povu Timor-Leste, liu-liu hirak ne’ebe hela iha cidade Dili.
Estadio Municipal de Dili, sai hanesan “testemuña” ba fini jogadores, ne’ebe
loron ida sei sai embaixadores Timor-Leste iha futebol internasional. Iha
estadio ne’e timoroan hotu sai mos sasin ba unidade, fraternidade no amizade .
Iha “kose-kose” malu oituan, hanesan
sa-ida maka mosu iha jogu ikus FC Zebra ho FC Karketu. Maibe, situasaun hirak
ne’e bele hakat-liu ho kalma.
PROMOVE,
HAKBIIT NO GLORIOSO
Moto ka filosofia husi LFA maka “Promove,
Hakbiit no Glorioso” Futebol Timor-Leste. Ha’u seidauk hatene nia signifikansia
ne’e sa-ida. Maibe, ha’u tenta atu interpreta tuir kuiñesimentu pesoal.
Da-uluk, Liga Futebol Amadora realiza ho
objetivu prinsipal atu PROMOVE futebol iha Timor-Leste no tane-as uluk
talenta futebolista timor-oan. Promove katak hasa’e jogador ida husi level skill ne’ebe baixu ba level skill ne’ebe altu. Ha’u fiar tebes katak
intensaun da-uluk husi realizasaun liga ne’e, maka atu buka “the next messi” ne’ebe sei “haksumik”
hela iha fatin barak nasaun ida ne’e, hahu husi kapital to’o aldeias sira iha
areas muitas remotas.
Da-rua, Ita hotu fiar katak, Rai-Inan
Timor-Leste hahoris duni talentu-talentu futebol ne’ebe ho skill-natureza. Agora, presiza de’it ambiente kompetitivu ne’ebe
bele HAKBIIT futebol Timor-Leste liu husi klubu ne’ebe eziste. Ho nune’e,
indiretamente sei HAKBIIT mos talentu futebol timoroan tomak. LFA hakat ona iha
pasu ne’ebe los tebes. Realizasaun LFA ne’e rasik, ha’u haree katak sei HAKBIIT
duni talentu jogadores sira iha nasaun ida ne’e. Sekretariu Estadu Juventude
Disportu ho Komisaun LFA la’o ona iha dalan ne’ebe los.
Da-tolu, adeptus no fans futebol tomak
nia esperansa, katak kompetisaun iha LFA ne’e bele duni haraik GLORIOSO ba
Timor-Leste nu’udar nasaun. Povu Timor-Leste tomak sei senti orgullu no honradu,
bainhira futebol ikus mai bele reprezenta duni IDENTIDADE no KARATER povu RDTL
iha mundo internsional nia matan.
LISAUN
NE’EBE BELE APRENDE
Futebol Timor-Leste sei kontinua hakat
historiku hodi tama ba realizasaun liga professional (amadora) da-uluk. Klubu 8
sei “luta” kontra malu atu hetan prestiziu tuir espiritu sportividade (fair play). Espiritu ne’ebe maka loron
ida bele funda duni jogadores ne’ebe, la’os de’it iha kualidade maibe mos iha
kompetividade atu bele kompete ho nasaun avansadu seluk.
Atu bele to’o iha mehi ida ne’e,
Komisaun LFA presiza dala ida tan re-afirma sira nia konsistensia no persistensia
atu jere liga ne’e ho “kualidade no kompetividade” a’as. Liu-liu tengki garante
duni sportividade (fair play). Tanba
sa maka ha’u hato’o hanoin ida ne’e? Faze apuramentu ne’e husik hela ona lisaun
ida bo’ot tebes ba ita hotu ne’ebe hadomi futebol.
Da-uluk.
Apuramentu
LFA ne’e sai duni hanesan “we-matan” ida, hodi “fo-hemu” ba adeptus no fans
futebol tomak ne’ebe “hamrok” tebes ba liga kompetitivu. Ita haree, bainhira
iha jogu ne’ebe furak, Estadio Municipal de Dili ne’e mos nakonu ho adeptus.
Maske iha “problema” ki’ik balun akontese, maibe jeralmente LFA ne’e divertu
duni povu hadomi futebol tomak. ida ne’e lisaun ida di’ak ba “saude” mental
povu Timor-Leste. Iha Amizade, Unidade no Fraternidade entre timor-oan.
Da-ruak, Komisaun LFA
presiza hatudu nafatin sira nia profesionalismu, honestidade no neutralidade. Profesionalismu
iha organizasaun, honestidade iha jestaun no neutralidade iha atuasaun.
Komisaun keta “halis” demais liu ba klubu balun no “dudu-ses” tiha fali seluk. Importante
mos atu Komisaun LFA aberta ba publiku konaba regras ne’ebe iha. Durante faze
apuramentu ne’e ha’u nota katak, komisaun LFA sei-dauk aberta ba povu hadomi
futebol tomak. Komisaun LFA tengki aberta ba publiku konaba “sosiu” husi sponsor sira, osan tiket, kartaun kinur,
kartaun mean. Hanoin ida ne’e ha’u levanta, tamba governo liu husi Sekretariu
Estadu Juventude e Desporto maka nu’udar inisiator no “tau”mos osan iha ne’eba.
Osan ne’e, osan povu nian. Tamba ne’e povu presiza hatene nia utilizasaun ne’e
oinsa.
Da-tolu.
Prezensa
Jogadores Internasional. Nu’udar fans no adeptus futebol Timor-Leste, ha’u
la-dun satisfas ho “desizaun” ne’ebe komisaun LFA foti ho fo “lampu-verde” ba
klubu sosa jogadores estranjeirus iha faze apuramentu ne’e. Maske nune’e, atu
protestu mos faze ne’e liu ona. Ha’u la-hatene, iha technical meeting, regras hirak ne’e hato’o ona ba klubu tomak ga
lae. Maibe, “politika” iha
“dalan-klaran” komisaun bele fo “lampu-verde” ba klubu sira atu sosa jogadores
husi estranjeirus, ne’e kontra ona sportivitas no fair play ne’e rasik. Ha’u la kontra jogadores estranjeirus.
Jogadores estranjeirus na’in tolu husi
Indonesia, Patrich Wangai, Titos Bonai ho Abdul Rahman hanesan jogadores ne’ebe
iha “naran” bo’ot. Adeptus tomak rekuñese sira skill individu no kuiñesimentu (esperensia) iha futebol. Ha’u mos
rona, FC Porto iha jogadores husi Kupang (Pra-PON), no PSM Makassar.
Ha’u nia kestaun maka ne’e, jogadores
estranjeirus mai ho visa komun (turista) ka visa servisu? Ida ne’e importante,
tanba sira “buka-osan” husi LFA. Tuir informasaun, sira simu “mil dollars” ba
leten (Tibo, Partich no Abdul). Regras imigrasaun ne’e oinsa? Ka ida ne’e
(sosa) jogadores estranjeirus ne’e excepsaun ida? Perguntas hirak ne’e la’os
kestaun gosta ou la gosta.
Mai ha’u, até di’ak liu ba kualidade no
kompetividade husi liga ne’e rasik. Talentu jagodores nasionais sira mos bele
motivadu liu tan. Maibe, karik di’ak liu, prosesu hirak ne’e hotu (sosa jogadores
estranjeirus) bele tuir dalan legal no ukun fuan RDTL nian. Komisaun LFA
presiza hatuur regulamentu interna ida ne’ebe rigorozu, konaba oinsa, halo
nusa, no bainhira maka bele sosa ou fa’an jogadores ida, tantu husi rai
laran nune’e mos husi estranjeirus. La bele tamba atu “fasilita” de’it klubu
“favoritu” balun, “segala cara
dihalalkan”. Labele repete bei-beik “sala” ne’ebe hanesan FFTL halo ona.
Halo naturalizasaun, maibe la tuir ukun fuan RDTL.
Ikus.
Liga Futebol Amadora liu dau-dauk ona,
no husik hela lisaun murak mean mai ita hotu. Atu halo nusa mos, ha’u hanoin
ita hotu (povu hadomi futebol) presiza apresia duni susesu ida ne’e. Ha’u
konkorda tebes katak, ita foin hahu. Iha buat barak maka sei failla. Tamba
ne’e, faze apuramentu ne’ebe foin liu hanesan lisaun ida, liu-liu ba Sekretariu
Estadu Juventude Disportu no Komisaun LFA ne’ebe iha responsabilidade maksimu
ba iventu ida ne’e.
Ha’u nia sugestaun, molok atu hahu LFA
iha fulan Marsu mai, Komisaun LFA hamutuk ho SEJD presiza halo evaluasaun no
avaliasaun hodi haree kle’an konaba faillansu hirak ne’ebe durante ne’e mosu.
Kestoens hirak tuir mai presiza sai atensaun; Arbitru ne’ebe iha personalidade
no neutralidade, la’os ida gosta “halis” de’it ba klubu osan barak ou “plin-plan” iha desizaun. Regras ne’ebe
rigorozu no hanesan ba klubu hotu, la’os “favorese” de’it klubu balun no “dudu-ses”
tiha seluk. Presiza aberta hodi up-date nafatin
progresu husi jogu ne’ebe la’o ona no income
ne’ebe hetan. Presiza promove fitun jogadores ne’ebe iha duni kualidade
(durante ne’e komisaun la halo). Fo espasu ne’ebe luan ba media massa (jornal)
no media elektronik (televizaun) atu “eksplora” konaba LFA. Ha’u fo izemplu;
LENSA LFA.
Ha’u hakarak dada fali ita hotu atu
kumpriende konaba filosofia LFA rasik “Promove, Hakbiit, Glorioso” talentu futebolista
Timor-Leste. Ha’u dejeizu nafatin susesu ba Sekretariu Estadu Juventude
Desporto no Komisaun LFA atu bele promove liga ne’ebe iha kualidade no ikus mai
bele fo honra (glorioso) ba Timoroan tomak nia Karater no Identidide.
Atu taka ha’u hakarak hateten de’it
nune’e; Nu’udar fans FC Zebra, ha’u triste klubu ne’e la-hakat ba faze Liga.
Maibe, nu’udar adeptus ne’ebe hadomi futebol Timor-Leste, ha’u orgullu faze
apuramentu ne’e hakat liu ona, ho nia susesu no frakasu ne’ebe la’o hamutuk iha
laran. Klubu hirak ne’ebe hakat ona ba liga, merese atu kompete iha level ne’ebe
a’as liu. Ha’u nia esperansa, LFA tengki sai nafatin “arco-iris” ba povu hadomi futebol tomak iha Timor-Leste. Bravo
Futebol Timor-Leste, Bravo Liga Futebol Amadora*****
No comments:
Post a Comment