JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

24 February 2017

Ensino Superior Politecnico de Timor-Leste



HATENE INSTITUTO POLITECNICO DE BETANO
(ENTRE VANTAGEM NO DEZAFIUS)

Hosi: Antonio J. Castro da Cunha
(e-mail: zecunha_bcu@yahoo.com)


Loron 23 fevereiru 2017, Primeiro Ministro da RDTL dr. Rui Maria de Araujo, ofisialmente halo abertura ba funsionamentu Instituto Politecnico de Betano  Kay Rala Xanana Gusmão (IPB). Pesoas importante sira iha nasaun ne’e mos partisipa, hanesan Prezidente no Vice-Prezidente Parlamento Nacional, Primeira Dama RDTL, Ministro no Vice-Ministros Edukasaun, veteranus, autoridades municipal no komunidade suco betano. Loron ne’e, sai hanesan loron historiku ne’ebe maka ba dala uluk, hafoin Timor-Leste restaura fali nia independensia, estabelese ensinu superior politekniku publiku .
Instituto Politecnico de Betano Kay Rala Xanana Gusmão (IPB) – hanesan nia naran – lokaliza iha suco Betano, postu administrativu Same, Munisipiu Manufahe. Naran Kay Rala Xanana Gusmão hatutan ba IPB, hanesan honra bo’ot hosi VI Governo Konstitusional ba sakrifisiu no dedikasaun tomak ne’ebe Xanana Gusmão halo ona ba nasaun doben RDTL.
Ezistensia IPB sai hanesan fundamentu ne’ebe importante no estratejiku tebes. liu hosi IPB, sei forma timoroan tekniku espesializadu iha area espesifiku ne’ebe aplikavel tuir necesidade Timor-Leste i mundo. IPB hahu uluk ona ho escola superior (fakuldade) rua, maka hanesan escola superior de engenharia-departamentu konstrusaun civil no escola superior de agricultura e zootecnica-departamentu produsaun animal.
Estabelesimentu IPB, mai hosi prosesu ida ne’ebe naruk tebes. Iha instituisaun governu rua maka nia interese hanesan hodi harii politekniku – UNTL no Ministeriu Edukasaun. UNTL hetan rai ho luan hectares tolu (3) ne’ebe oferese hosi komunidade. Edifisiu iha nanis ona no hetan rehabilitasaun hosi UNTL iha governasaun DR. Aurelio Guterres. Ministeriu Edukasaun mos hetan rai ho luan hectares 13 – iha rai ne’e nia leten seidauk harií edifisiu ruma. Politekniku ne’ebe UNTL atu harii, nee foku ba iha fakuldade engenaria. Enquantu ministeriu edukasaun foku ba iha fakuldade agrikultura i hortikultura.
Haré’e ba UNTL no Ministeriu Edukasaun, hotu-hotu uja orsamentu estadu, nune’e Vise-Ministru Edukasaun ne’ebe responsavel ba ensinu superior, Abel Larisina no Reitor UNTL DR. Francisco Martins konvoka reuniaun, troka hanoin ba malu buka solusaun ne’ebe di’ak liu hodi labele hatodan despezas ba orsamentu jeral estadu nian. Liu hosi enkontrus, komunikasaun no koordenasaun ne’ebe intensivu-parte rua (UNTL no ME) konkorda ba malu hodi harii de’it politekniku ida. Ministeriu Edukasaun no UNTL forma ekipa konjunta ida iha mahan Komisaun Instaladora hodi halo servisu preparatoriu hotu ba estabelesimentu Instituto Politecnico de Betano.

IPB Uja Sistema Ano Vestibular
Instituto Politecnico de Betano (IPB), ejiste no funsiona ho sistema ne’ebe uniku ka diferensia oituan. Hanesan lei baze edukasaun mensiona, ensinu politekniku iha Timor-Leste ne’e equivalente ba iha diploma I ou II (D2). Maske nune’e, IPB sei aplika sistema ida ne’ebe ita bolu dehan ano vestibular ka ano propedêutico ou bain-bain ema temin ano zero. Tanba sa maka ha’u dehan ida ne’e uniku? Tanba ida ne’e foin ba da-uluk aplika iha sistema edukasaun formal Timor-Leste nian.
Iha ano vestibular, estudantes politekniku sira seidauk infrenta ba prosesu akademiku. Ano vestibular sai hanesan tinan preparasaun ba estudantes foun sira. Estudantes sira sei simu uluk materia jeral hanesan; inglês, português, tetum, matemátika, fízika, kímika no biologia.  Tanba sa maka tenki simu uluk materia jeral hirak ne’e? razaun prinsipal maka atu estudantes hotu, bainhira tama ba prosesu aprendijazem bele ona iha kuiñesimentu ne’ebe hanesan. Ita tenki konciente no rekuiñese katak kuiñesimentu estudantes sira iha Timor-Leste entre munisipiu ida ho munisipiu seluk iha nivel ne’ebe la hanesan.
Tanba sa maka estudantes sira iha obrigasaun atu domina uluk inglês no português iha ano vestibular? Tanba fila fali ba objetivu prinsipal hosi estabelesimentu politekniku – maka atu forma timoroan ho abilidade no kuiñesimentu ás, ne’ebe bele absorve, la’os de’it iha kampu servisu nasional, maibe mos regional i internasional. Atu bele tama iha kampu servisu regional no internasional, lian inglês inklui português (tanba lian oficial) nu’udar fator ida ne’ebe determinante tebes.
Durante tinan vestibular, dirijentes IPB sei “ta’is” estudantes sira hodi ikus mai bele hetan duni hirak ne’ebe iha kapasidade as no merese atu kontinua sira nia estudu ba prosesu tuir nian. Estudantes politekniku sira obrigatoriamente tenki aprende no partika lian inglês i português iha sira nia prosesu aprendijazem tomak. Ida ne’e hanesan dalan estratejiku ida ne’ebe governu Timor-Leste, liu hosi VI Governo Konstitusional aplika atu bele garante rekursu ema tekniku kualifikadu. Ida ne’e mos atu hateten de’it katak, sistema iha politekniku ida ne’e mos atu responde de’it preukupasaun publiku konaba kualfikasaun rekursu ema tekniku iha nasaun doben Timor-Leste.

Vantagem ba Timor-Leste
Ohin loron, Timor-Leste nu’udar nasaun sei infrenta dezafius ida ne’ebe bo’ot tebes. ko’alia konaba rekursu ema, Timor-Leste sei kontinua “halerik” maske “hahoris” ona licenciadu rihun ba rihun hosi instituto ensinu superior rai-laran. Realidade ida ne’ebe ita bele observa – ita haré’e katak oras ne’e kuaze servisu hotu ne’ebe maka presija trabailladores ho skill espesifiku, sempre lori ema hosi estranjeirus. Exemplu maka servisu konstrusaun civil. Atu halo de’it uma (edificio governu) ka Estrada ou ponte, tenki lori ema Indonesia no xineza sira. Ida tanba ejijensia servisu no diferensia kuiñesimentu i abilidade, nune’e tenki utiliza duni trabailladores hosi nasaun seluk.
Harée ba realidade hirak ne’e hotu, maka estabelesimentu Instituto Politecnico de Betano sai hanesan solusaun ida estratejiku tebes hosi governu atu hamenus ou halakon dependensia ba forsa trabaillu estranjeirus. Estabelesimentu Instituto Politecnico de Betano hamosu vantagem positivu ba Timor-Leste nu’udar nasaun iha futuru. Vantagem hirak ne’e maka hanesan;

(i) Hahoris Rekursu Ema kualifikadu. Ema maka kapital bo’ot no importante liu hotu iha prosesu dezenvolvimentu no konstrusaun estadu i nasaun. Iha inisiasaun funsionamentu IPB, sei hahu uluk ho departamentu rua maka hanesan konstrusaun civil no produsaun animal. Desizaun atu hahu uluk departamentu rua ne’e, ha’u bele dehan estratejiku tebes.
Ita hotu tenki konciente, katak oras ne’e prosesu dezenvolvimentu fiziku la’o da-dauk hela. Konstrusaun uma, estradas, pontes no infrastruturas bazikas seluk oras ne’e barak liu hala’o hosi ema (trabailladores) estranjeirus. Sira mai no manan salariu di’ak liu fali trabailladores timoroan. Ita ida-idak iha esperensia. Ha’u fo exemplu – badaen (tukang) ida hosi Indonesia, simu $ 20 ba loron ida servisu, enquantu badaen timoroan simu deit $10. Provas barak no ita ida-ida bele konfirma rasik. Kompañia hirak ne’ebe manan obra – lori diretamente sira nia ema. Dala barak timoroan sira hola parte liu iha apoia baziku (pembantu ka buruh kasar). Ita bele imajina tók, iha tinan 4 ka 5 mai – bainhira estudantes hirak ne’e remata sira nia estudu iha IPB, sa ida maka sira halo no kontribui ba nasaun ida ne’e? ita balun talves senti pesimista oituan, maibe ha’u hanoin tempu maka sei provas mai ita hotu.   

(ii) Minimiza Dezempregu. Dadus ohin loron hosi governo (SEPFOPE) hatudu katak dezempregu oras ne’e atinji ona 11% hosi total forsa trabaillu ne’ebe Timor-Leste iha. Tuir kriteria ILO nian, hirak ne’ebe ho idade 15 ba  leten nee konta ona hanesan forsa trabillu. Haré’e realidade Timor-Leste ohin loron, ha’u bele dehan katak dezempregu ne’ebe mosu barak liu kauza hosi abilidade ne’ebe forsa trabaillu timoroan sira iha minimu tebes. timoroan barak la konsege hatudu nia kompetividade iha servisu fatin, tanba falta skill no kuiñesimentu ne’ebe sira iha. Nune’e dala-barak halo timoroan rasik sai inferior ba sira nia an, i ikus mai hila dalan “sai” hosi servisu. Prezensa IPB, bele oferese solusaun ida ne’ebe real. Tanba sa? Tanba IPB forma ema tekniku. IPB forma ema tekniku ho kuiñesimentu ne’ebe as atu tama iha kampu servisu ou bele rasik kria servisu ba sira nia an no fo servisu ba seluk.

(iii) Redus numeru ema ki’ak. Bainhira timoroan barak iha ona matenek ne’ebe as, iha areas teknikas aplikabel oin-oin, ha’u fiar katak indiretamente sei fo influencia ba rendimentu ne’ebe sira hetan. Tuir dadus ne’ebe diresaun nasional estatistica iha, numeru ema ki’ak iha Timor-Leste oras ne’e tún ona hosi 50% ba 41%. Ida hatudu katak, nei-neik maibe bei-beik, nivel moris (ekonomia) ema timoroan iha dékade ikus ne’e hatudu ona sinal ne’ebe di’ak no positivu. No ha’u fiar katak, liu hosi sistema edukasaun ne’ebe di’ak bele hahoris jerasaun neebe matenek.
Vise-Ministru, Abel Larisina iha okaziaun barak sempre fo exemplu konaba nivel moris (salariu minimu) hosi nasaun seluk. Nasaun hirak hanesan Inglatera, Irlandia, Korea du Sul (nasaun hirak ne’e timoroan barak servisu ba) – nivel salarial minimu liu maka entre $ 2,500 to’o $ 3,000. Ida ne’e hanesan sinal ka indikador ida katak forsa trabaillu sira iha nasaun hirak ne’ebe mensiona, sira nia nivel ka matenek obrigado duni atu simu salariu bo’ot. Buat hirak ne’e hotu bele akontese tanba faktor edukasaun. Prezensa IPB, hanesan mos pasu estratejiku ida atu bele responde mos mehi fundadores nasaun ne’ebe deskreve ona iha livru “sagradu” Plano Estratejiku Dezenvolvimentu 2011 – 2030, katak iha tinan 2030, timoroan hotu nia nivel ekonomia sei sa’e ba mediu no altu.

(iv) Minimiza Dependensia. Hanesan ha’u temin ona, ohin loron iha servisu hotu konstrusaun fiziku nian, ita sei uja barak liu trabailladores sira hosi estranjeirus (Indonesia no Xina). Tanba ne’e, ha’u fiar tebes katak prezensa IPB ne’ebe foku hodi prepara timoroan tekniku sira, nei-neik maibe bei-beik sei minimize no halakon dependensia Timor-Leste iha kestoens ema teknikus kualifikadu. La’os ne’e de’it. Timor-Leste mos, iha tinan 5 mai, bele ona ho orgulliu haruka trabailladores kaulifikadu ba servisu iha nasaun hirak hanesan Korea du Sul,  Australia, Inglatera no Irlandia.
Primeiro Ministro RDTL dr. Rui Maria Araujo nia intervensaun iha abertura ofisial IPB hateten katak durante tinan 15 resturasaun independensia, Timor-Leste nia dependensia ba produtus alimentasaun hosi rai li’ur bo’ot tebes. Ayam Potong hosi Barzil, Na’an karaun, na’an fahi no produtus lokais seluk. Ho prezensa IPB ne’ebe loke mos departamentu produsaun animal, bele minimiza ou halako produtus importadores hirak ne’ebe mensiona ne’e.

Deafius Ne’ebe Sei Infrenta.
Instituo Politecnico de Betano (IPB), hanesan instituto politekniku publiku ba da-uluk ne’ebe governo estabelese, klaru katak sei infrenta dezafius barak. Iha kondisaun barak ne’ebe dala ruma seidauk favorabel no satisfas ema barak nia hakarak. Estudantes balun hili dalan hodi “hakiduk”.
Iha parte balun, ha’u hanoin katak governu, liu hosi Ministeriu Edukasaun konciente no rekuiñese katak iha buat barak maka sei menus. Vise-Ministru Abel Larisina sempre hateten katak, IPB sei infrenta dezafius bo’ot, maske nune’e sei la sai obstaklu atu hamate ejistensia politekniku refere.
Dezafius prinsipal ne’ebe  tuir ha’u nia observasaun pesoal haré’e maka, numeru docentes kualifikadus sei menus, fasilidades no ekipamentus laboratoriu, infrastruturas bazikas, fasilidades no ekipamentus suporta (livrus, biblioteka) i seluk tan. Maibe hanesan ita hotu hatene, nu’udar uma ne’ebe foin haríi, kestoens hirak ne’e hanesan kestoens teknikas de’it ne’ebe governu sei kontinua haré’e hodi kompleta iha tinan sira tuir mai.
Maske nune’e, ho informasaun ne’ebe ha’u hatene, fiar katak Ministeriu Edukasaun (kontinua) haruka timoroan sira ba eskola liu hosi bolsu estudu ne’ebe oferese hodi estuda iha area espesifiku. Aquizisaun material no ekipamentus laboratoriu mos oras ne’e komesa la’o ona iha prosesu. Konstrusaun ba asrama estudantes i docentes iha ona dezeñu no hein ba implementasaun. Bazeia ba realidade hotu ne’ebe iha, ha’u atu konkluza de’it katak IPB sei infrenta dezafius lubuk ida maibe ne’e la’os problema no sei la sai obstaklu ba dezenvolvimentu politekniku ne’ebe exemplar iha futuru.

Hakotu
Prejensa Instituto Politecnico de Betano (IPB), nu’udar solusaun estratejiku ne’ebe VI Governo Konstitusional liu hosi Ministeriu Edukasaun oferese hodi responde kestoens trabailladores ñao qualificados. Iha mandatu ikus ida ne’e, VI Governu Konstitusional husik hela marka historiku ida ba prosesu dezenvolvimentu ensinu superior politekniku iha nasaun doben ida ne’e.
Nu’udar timoroan i hanesan mos ema ida ne’ebe hola parte iha prosesu estabelesimentu IPB, senti orgulliu tebes. Hanesan ha’u deskreve ona, iha tinan da-uluk ne’e, klaru katak IPB sei infrenta dezafius barak. Maibe, ita hotu tenki haré’e duni ba oin, katak vantagem ne’ebe Timor-Leste sei hetan iha futuru boot tebes.
Hanesan haríi uma ida, VI Governu Konstitusional hatúur ona fondasi no harii ona mos quarto balun. Hein katak VII Governo Konstitusional ne’ebe tuir mai bele kompleta uma ne’ebe harii tiha ona. Ha’u fiar katak IPB-Kay Rala Xanana Gusmão sei sai instituto politekniku ida ne’ebe kualidade no sai hanesan centro incubador ema timoroan tekniku kualifikadu. Timor-Leste, iha tinan 5 ka 10 mai sei la sai tan ona nasaun importador – maibe bele ona sai nu’udar nasaun produtor no eksportador. ITA HOTU NIA ESPERANSA.


Notas; Hakerek ida ne’e nu’udar hanoin pesoal no la reprezenta fatin ka office  ne’ebe ha’u haknár an ba. Ha’u oras ne’e servisu iha Gabinete Vise-Ministru Edukasaun i hanesan mos docente East Timor Institute Of Business.