JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

27 April 2017

Ensino Tecnico Vocacional Timor-Leste



IMPORTANSIA HOSI
ENSINU TÉKNIKU VOKASIONAL no POLITEKNIKU

Hosi: Antonio J. Castro da Cunha
(E-Mail: zecunha_bcu@yahoo.com)

 Iha ukun Governu Konstitusional Da-Nén, programa prinsipal ida ne’ebe Miniteriu Edukasaun iha maka dezenvolve ensinu tekniku vokasional. Liafuan xave ka fundamentu hosi programa ida ne’e KONVERSAUN FAZEADAMENTE hosi Ensinu Sekundariu Jeral ba Ensinu Tekniku Vokasional. Vise-Ministru Edukasaun Abel Ximenes Larisina, ne’ebe hetan fiar hosi Konsellu dú Ministru, Primeiru Ministru no Ministru Konselleiru Xanana Gusmão, iha knár no papel importante tebes ba programa konversaun hosi ensinu sekundariu jeral ba ensinu tekniku vokasional. Sira hotu iha hanoin ida de’it – Timor-Leste presija ema tekniku kualifikadu ne’ebe util iha kampu servisu tuir necesidade merkadu traballiu.
Konversaun Fazeadamente katak la’os muda dala de’it, maibe nei-neik to’o kompleta tinan tolu eskolaridade. Dala ruma ema barak husu, tanba sa maka tenki muda ensinu sekundariu jeral ba ensinu tekniku vokasional? Razaun prinsipal maka tanba Timor-Leste nu’udar nasaun presija rekursu ema tekniku especializadu kualifikadu. Timor-Leste presija rekursu ema ida ne’ebe prontu atu servisu. Timor-Leste presija ema ne’ebe iha kapasidade no abilidade as iha area espesialidade.
Dezenvolvimentu ensinu tekniku vokasional no Politekniku iha Timor-Leste, sai hanesan necesidade ida ne’ebe urjente tebes. Timor-Leste presija ema tekniku kualifikadu iha area sira espesifiku. Tinan 15 hafoin restaurasaun independensia, Timor-Leste infrenta difikuldades bo’ot tebes iha disponibilidade rekursu ema kualifikada. Timoroan barak tebes, ne’ebe maka hafoin konklui sira nia estudu la preparadu atu bele infrenta situasaun real iha ambiente servisu nian.
Iha tinan 15 restaurasaun Independensia ne’e, governu Timor-Leste halo ona investimentu bo’ot iha rekursu ema. Timoroan barak ba eskola iha nasaun estranjeirus liu hosi oportunidade bolsu dú estudu.
Bolseirus timoroan barak namkari iha Portugal, Brazil, Mosambique, Cabo-Verde, Australia, Filipina, Thailandia, Malaysia no Indonesia. Governu investe osan barak tebes – por volta $93 miliões – sura iha tinan 10 ikus ne’e. Maske nune’e, ita tenki konciente duni kata investimentu ne’ebe governu halo hodi eleva kualifikasaun joven timoroan sira seidauk konsege hatudu rezultadu no kontribuisaun ne’ebe konkretu ba iha dezenvolvimentu nasaun doben Timor-Leste.
Ohin loron, hanesan sa ida maka ita hotu haré’e no hatene, Timor-Leste nakonu ho rekursu ema hosi nasaun seluk. Indoneziu, Xinez, Filipino, Australiano, inklui nasaun amigas CPLP. Sira ida-idak mai ho badaen no matenek ne’ebe di’ak. Sira mai ho profisaun ne’ebe la hanesan no konsege okupa servisu prinsipal sira i hetan salariu ne’ebe di’ak liu. Enquantu iha fali parte seluk, timoroan rasik, barak maka sai ba rai liur. Inglatera, Irlanda, Korea dú Sul no Australia – iha ne’ebe sira barak simu salariu ki’ik liu tuir nivel salarial iha nasaun hirak ne’ebe temin.
Perguntas maka ne’e – tanba sa maka timoroan barak labele hetan salariu ne’ebe di’ak liu ema hosi nasaun seluk? Tuir ha’u, iha de’it lia-fuan rua hodi responde perguntas ne’e – kuiñesimentu no abilidade.  Lós, timoroan barak seidauk iha kuiñesimentu no abilidade (badaen) ás iha area espesifiku especializadu hirak hanesan karpinteiru, mekaniku, artitekttu, agrikultor, peskador no seluk tan. Kuiñesimentu no abilidade sai hanesan fundamentu prinsipal ne’ebe halo timoroan barak la konsege “kompete” ho ema hosi nasaun seluk.
Ko’ali konaba kuiñesimentu, tenki rekuiñese duni katak area ida ne’e ita sei “ki’ak” tebes. tanba sa? Tanba ko’alia konaba kuiñesimentu, ita sempre liga ba ciensia. Atu bele hetan ciensia, ita tenki iha edukasaun ne’ebe di’ak – edukasaun formal, non-formal no informal. Edukasaun formal liu hosi ensinu pre-eskolar to’o ensinu superior. Edukasaun non-formal liu hosi kursu no treinamentu sira. Edukasaun informal liu hosi aprende loron-loron iha ita nia moris. Nivel eskoaliridade hirak ne’ebe ohin ha’u temin, sei dók tebes hosi espketativa edukasaun kualidade ne’ebe ita hotu hakarak.
Maske ohin loron numeru timoroan ne’ebe licensiadu, mestradu no doutoradu aumenta signifikante tebes, maibe seidauk bele responde necesidade lolós hosi exigensia ne’ebe merkadu servisu sira oferese. Tanba sa? Tanba kuiñesimentu no abilidade (skill) ne’ebe sei “mukit” hela. Timoroan barak seidauk konsege tranforma ka transmite ciensia ne’ebe hetan ba iha servisu pratiku loron-loron nian.
Vise-Ministru Edukasaun Abel Ximenes Larisina sempre hateten nune’e “Traballiador sira hosi estranjeiru hanesan Indonesia, Xina, Filipina hetan salariu ne’ebe bo’ot liu kompara ho traballiador timoroan rasik, la’os tanba sira nia “MAROMAK” maka di’ak liu ita (Timoroan) nia “MAROMAK”, maibe tanba de’it Kuiñesimentu no Abilidade – sira di’ak liu ita”. Mensajem ida ne’e hateten mai ita katak, atu bele kompete ho sira (traballiador estranjeirus) la iha dalan seluk maka tenki hasa’e no eleva ita nia kuiñesimentu no “kádi” to’o kro’at ita nia abilidade.

Dezenvolve Ensinu Tekniku Vokasional
Atu bele hasai timoroan hotu hosi situasaun ne’ebe mensiona, dezenvolvimentu ensinu tekniku vokasional sai hanesan “necesidades” prinsipal ida ne’ebe presiza haraik atensaun ba. VI Governu Konstitusioanl, haktuir “mandatu” hosi Planu Estratejiku Dezenvolvimentu 2011-2030, iha kedas inisiu haraik atensaun ne’ebe fokus ba dezenvolvimentu ensinu tekniku vokasional – tantu ensinu sekundariu nune’e mos ensinu superor tekniku.
Programa prinsipal hosi dezenvolvimentu ensinu superior tekniku hosi VI Governu maka dezenvolve kuiñesimentu tekniku timoroan ba areas aplikavel. Iha tinan 2015 – ministeriu edukasaun ho “susesu” konverte sekundariu jeral ba ensinu tekniku vokasional. To’o 2016, total eskola tekniku vokasional iha sa’e ba 26 no iha tinan 2017 ne’e, numeru ensinu tekniku vokasional sa’e signifika tebes ba 44 eskolas. Númeru estudantes mos aumenta – hosi 8,434 iha 2016 sa’e ba 13,797.
Programa ne’ebe hanesan, aplika mos ba nivel ensinu superior – governu hahu estabelese ensinu politekniku hanesan hakerek ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu 2011-2030. Instituto Politecnico de Betano Kay Rala Xanana Gusmão, sai hanesan provas ida hosi seriedade VI Governu Konstitusional atu husik hela fundamentu ba dezenvolvimentu mão de obra kualifikadu iha Timor-Leste.
Ita hotu konkorda katak, edukasaun ne’ebe di’ak la’os haré’e de’it hosi kuantidade maibe liu-liu kualidade. Númeru estudantes tekniku vokasional ne’ebe aumenta la signifika bele “solusiona” ona iha tempu badak problemas kualidade “mão de obra”ne’ebe nasaun infrenta. Maibe, importante tebes katak nasaun ida ne’e komesa fo importansia no hahu hakat positivu ida hodi produs kualidade mão de obra timoroan sira nian iha futuru.
Ha’u konciente katak, sei iha problemas. Balun ita bele temin – professores iha area espesifiku ka espesializadu sei minim, infrastruturas,laboratoriu, kurikulu, livrus no seluk tan. Maibe hirak hotu ne’ebe temin, governu (ministeriu edukasaun) oras ne’e kontinua esforsu hodi kompleta. Formasaun ba professores sira iha materia produtivus kontinua la’o, kurikulu kontinua eleva, livrus komesa fahe dau-dauk ona. Los duni katak sei iha faltas barak. Biar nune’e, ita tenki hakat duni ba oin. Hakat ho nei-neik maibe hakat bei-beik.
Ita mos konciente katak “polimika” barak la’o hamutuk iha laran. Iha “grupu” balun ladun konkorda ho politika ministeriu edukasaun nian, maibe ba interese no futuru nasaun ida ne’e nian, ita tenki hakat duni ba oin.Tebes duni – iha inisiu ne’e, buat barak maka sei menus. Maibe, hanesan exemplu harii uma, ita konstrui uluk nia fondasi, ai-rin (koluna) depois hada blok, monta kúda-kúda no taka kaleng. Kuandu hotu ona foin ita kompleta iha uma laran. Ita konciente katak buat barak sei falta. Maibe ita tenki hahu duni.

Areas Espesializidu Espesifiku
Nu’udar nasaun joven, Timor-Leste iha tebes duni potensia ne’ebe bo’ot. Agora hela de’it, oinsa maka bele identifika areas espesifiku nhodi dezenvolve tuir necesidades merkadu Timor-Leste nian.
Iha área tekniku especializadu barak ne’ebe ohin loron governu dezenvolve. Balun maka ita bele temin hanesan; agrikultura, hotelaria i turismu, engenaria (konstrusaun civil no artitektu), teknologia informasaun no komunikasaun, kontabilidade, mekaniku i komersiu no empreendedorismu. Ita (Timor-Leste) nú’udar nasaun tenki rekuiñese katak rekursu ema kualfikadu iha área espesifiku hirak ne’ebe temin (no seluk tan) sei menus atu la dehan mukit tebes.
Area agrikultura nu’udar fontes prinsipal rendimentu maioria povu Timor-Leste. Maibe area ida ne’e seidauk dezenvolve ho di’ak tanba menus rekursu ema kualifikadu. Area hotelaria i turismu iha potensia ne’ebe bo’tebes. Area ida ne’e ohin loron hahu dezenvolve dau-dauk. Tinan-tinan vizita hosi komunidade estranjeirus aumenta ba bei-beik. Maibe, ita seidauk iha rekursu preparadu atu bele atende necesidade turistika ne’ebe iha. Situasaun hanesan ita liga mos ba areas sira seluk.
Bainhira governu fokus atu dezenvolve ensinu tekniku vokasional, maka lais liu tinan lima iha oin mai, Timor-Leste hanesan nasaun bele ona kú’u “aifuan” nu’udar rezultadu hosi politika dezenvolvimentu ensinu tekniku vokasional. Tempu maka sei hatudu nia provas. Maske nune’e, ha’u iha optimista katak Timor-Leste nia oan sira mos bele.
Ita hotu konkorda ba malu katak, ezistensia ensinu tekniku vokasional no politekniku ne’ebe oras ne’e komesa hatudu nia sinal positivu sei haraik vantajem bo’ot tebes, la’os de’it ba nasaun maibe liu-liu ba individu ida-ida nia moris. Tinan lima tan, kualidade timoroan bele besik ona traballiadores sira hosi estranjeirus no tinan sanolu mai ita bele hanesan ou liu. Dala ruma optimista liu, maibe se ita (nasaun) hakarak buat ne’ebe imposibel bele sai posibel. Timoroan tekniku especializadu sei moris. Kualidade tekniku ema timor sei aumenta barak. No ida ne’e in-diretamente sei eleva kualidade moris i hasa’e rendimentu familia nian.
Atu hakotu ha’u hakarak hato’o de’it katak ensinu tekniku vokasional no politekniku maka Odamatan hahoris Mão de Obra Qualificada ba Timor-Leste. Tanba ne’e Governu tenki kontinua investe maká’as iha ensinu tekniku vokasional. Komitmentu la bele iha planu annual de’it, maibe tenki kobre to’o iha orsamentu. Ho nune’e de’it maka mehi ne’ebe Timor-Leste hakarak no deskreve ona iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu 2011-2030 bele atinji.


*Autor servisu iha Gabinete Vise-Ministru Edukasaun no hanesan mos docente Institute Of Business (IOB). Hakerek ne’e nu’udar opiniaun pesoal no la reprezenta instituisaun ruma.

13 March 2017

Eleisaun Prezidente RDTL



EL-PREZ 2017: LU OLO FORTE TEBES, KALOHAN IHA POSIBILIDADE
(Eleisaun Prezidente 2017 Sei La’o Dala Ida De’it?)

HOSI: ANTONIO J.CASTRO DA CUNHA
(E-Mail: zecunha_bcu@yahoo.com/77138280)



Eleisaun Prezidensial 2017 sura loron de’it ona. Iha 20 marsu 2017, povo Timor-Leste tomak sei determina hodi hili prezidente RDTL ba tinan lima mai. Kanditatus prezidente da RDTL na’in 8 hahu sira nia kampañe ho métudo no dalan ne’ebe la hanesan. Kandidatus balun la’o liu hosi show forces. Seluk tuir dalan aproximasaun(door to door). Balun fali utiliza deit media hodi hato’o nia vizaun no misaun bainhira karik eleitu nu’udar prezidente da RDTL periudu 2017-2022.
Durante semana rua nia laran, bainhira akompaña kampañe politika hosi kandidatu hotu, ha’u observa katak iha de’it kandidatu na’in rua maka “hatudu” liu forsa massa. Kandidatu Antonio da Conceição – Kalohan, ne’ebe hetan apoiu maximu hosi Partido Democratico (PD), Partido KHUNTO, inklui PLP no partidu ki’ik sira. Enquantu kandidatu Francisco Guterres – Lu Olo, ne’ebe hetan apoiu maximu hosi Partido FRETILIN no Partido CNRT. La husik respeita ba kandidatu prezidente sira seluk, interesante tebes mai ha’u atu buka hatene lolós forsa politika hosi kandidatu na’in rua – Lu Olo no Kalohan.
Durante kampañe iha munisipiu hotu ne’ebe kandidatu na’in rua hala’o, mobilizasaun no konsentrasaun massa sai hanesan vista ne’ebe maka povu Timor-Leste sira rona, haré’e no akompaña. Maske la’os garantia, maibe mobilizasaun no konsentrasaun massa iha numeru ne’ebe bo’ot, dala barak sai hanesan indikadores positivu hosi rejultadu kualker eleisaun iha mundo.
Bainhira akompaña iha media jornais, televizaun no hosi facebook, ha’u fiar katak kandidatu ne’ebe iha posibilidade di’ak liu atu sai hanesan “rival” iha eleisaun prezidensial 2017 ne’e maka Lu Olo ho Kalohan de’it. Entre kandidatu na’in rua ne’e, Lu Olo ne’ebe hetan apoia maximu hosi partidu bo’ot rua (FRETILIN no CNRT), bele dehan iha “surat tahan leten” manan tiha ona. Ida ne’e kuandu ita haré’e rejultadu eleisaun 2012, ne’ebe hatudu partidu bo’ot rua ne’e hetan fiar no votus maioria hosi povo RDTL. Maske nune’e, ha’u mos konciente katak tempu ohin loron la hanesan ona. Tinan lima liu tiha ona. Buat barak muda ona no iha mos buat foun seluk mosu mai.

Tanba sa Lu Olo Forte Tebes?
Tanba sa ha’u hateten katak Lu Olo maka forte tebes atu bele hakat ba Palacio Presidente Aitarak Laran iha periudu 2017 – 2022 ne’e? Hanesan temin tiha ona, iha eleisaun prezidencial tinan ida ne’e, Lu Olo hetan apoiu maximu hosi partidu bo’ot rua, FRETILIN no CNRT. Bainhira ita haré’e ba dadus historiku iha eleisaun direta partidu FRETILIN nian tinan 2016 liu ba, hatudu katak númeru forca partidu refere iha pur-volta militantes 150,000. ha’u sei dauk hatene di’ak forsa partidu CNRT ohin loron. Maibe, se karik ita haré’e ba dadus historiku iha eleisaun 2012, CNRT hetan votus hosi povu hamutuk  172,831 ka 36.66% no FRETILIN heta votus 140,786 ka 29,87%, hosi total eleitores 482,792. Iha momentu ne’eba. Porsentajem hosi eleitores partidu rua ne’e hamutuk 313,617 ka 66.53%.
Tinan lima liu ona. Númeru populasaun Timor-Leste mos aumenta. Hirak ne’ebe iha tinan lima ba kotuk la vota, ohin loron iha ona direitu atu vota. Sira (joven) ohin loron sai eleitor ne’ebe potensial no determinante tebes.
Interesante tebes atu haré’e forsa KanPres Lu Olo nian iha eleisaun tinan 2017 nee. Periudu rua ba kotuk (2007 no 2012), Lu Olo, maske manan iha ronda da-uluk, maibe tama ronda da-rua, Lu Olo sempre lakon. Ida ne’e tanba iha momentu ne’eba Lu Olo “La’o Mesak” de’it ho partido FRETILIN. Ohin loron, Xanana no CNRT apoiu maka’as tebes Lu Olo. Nu’udar individu, Lu Olo ita bele dehan “tasak no maduro” tebes ona iha palku politika RDTL. Hanesan Lu Olo rasik hateten “Ha’u agora hatene nani ona iha bé laran”.
Haré’e ba realidade ne’ebe iha, ha’u bele dehan katak, Lu Olo iha duni dalan ne’ebe nakloke luan tebes atu bele hakat ba Palacio Prezidente Aitarak Laran. Forsa Partido FRETILIN no CNRT, sai hanesan garantia ida hodi lori Lu Olo eleitu nu’udar Prezidente RDTL 2017-2022.

Sukat Posibilidade KanPres Kalohan
Oinsa ho KanPres Antonio da Conceição KALOHAN? Ba eleisaun tinan 2017 ne’e, haré’e ba realidade kampañe durante semana hirak ne’e, hatudu katak KALOHAN iha potensia ne’ebe bo’ot nu’udar rival ba KANPRES Lu Olo.
Partido Democratico, nu’udar partidu joven ida ne’ebe nia baze militante metin tebes. Ida ne’e ita bele haré’e hosi dadus historiku, ne’ebe hatudu katak PD sempre hetan asentu iha parlamento nacional hahu kedas legislatura da-uluk iha 2002 to’o mai 2012. Iha eleisaun 2012, PD hetan votus pur volta 48,851 ka 10.31%. Numeru ida ne’e kompara ho FRETILIN no CNRT, klaru katak ki’ik liu. Maske nune’e, hanesan ha’u hateten ona, ida ne’e votus iha eleisaun parlamentar tinan lima liu ba kotuk. Agora, PD talves iha progresu ne’ebe di’ak liu ona kompara ho tinan lima ba kotuk.
Iha eleisaun prezidencial tinan 2017 ne’e, KanPres KALOHAN hetan apoia maximu hosi Partido Democratico rasik, Partido KHUNTO, Partido Libertação do Povo (PLP) no Partido ki’ik sira seluk. Iha eleisaun 2012, partido KHUNTO hetan votus hamutuk 12 mil ital no partidu sira seluk menus hosi 10 mil votantes. Konaba forsa hosi PLP, ha’u rasik seidauk iha kuiñesimentu tanba nu’udar partido foun. Maske nune’e, partidu ne’ebe tuir lia anin funda hosi atual presidente RDTL, General Taur Matan Ruak ne’e iha potensia massa ne’ebe ita bele dehan boot mos. Ha’u nia kalkulasaun de’it, karik militantes PLP ne’e pur volta 30 to’o 50 mil ital. Posibilidade ne’ebe KanPrez Kalohan iha, maka oinsa bele “impede” netik Lu Olo atu labele manan iha primeira volta.
Ho kalkulasaun ne’ebe iha no haré’e ba realidade mapa politika ohin loron, maka ha’u bele hateten katak KANPRES Antonio da Conceição KALOHAN bele sai hanesan kandidatu ne’ebe kompetitivu tebes atu bele kompete ho Lu Olo. La taka dalan ba KanPres Kalohan, karik bele “impede” netik Lu Olo iha ronda da-uluk. No Bainhira karik tama ba ronda da rua, iha posibilidade Kalohan atu hakat ba Palacio Prezidente mos bele aumenta signifikante.

Eleisaun Prezidente Sei La’o dala Ida Deit?
Tuir dadus hosi Secretariado Técnico de Administração Eleitoral hatudu katak numeru eleitores ba tinan 2017 ne’e hamutuk 747.252. Numeru ida ne’e ita bele dehan aumenta ona kompara ho tinan lima ba kotuk ne’ebe maka iha 600 mil ital de’it. Esperencia eleisaun prezidencial tinan rua ba kotuk, numeru populasaun ne’ebe la-tuir eleisaun pur volta entre 15% to’o 20%. Se nune’e, maka eleitores ne’ebe sei partisipa iha eleisaun tinan 2017 ne’e, pur volta entre maximu 635,164 no minimu 597,802.
Ho dadus ne’ebe iha, ha’u hakarak halo kalkulasaun simples ida atu buka hatene de’it, será que eleisaun prezidencial ba tinan 2017 ne’e, hela de’it iha ronda da-uluk ka bele hakat to’o ba iha ronda da-rua. Tanba hanesan ita hatene hotu ona, iha eleisaun prezidencial periudu rua ba kotuk, Prezidente RDTL sempre determina iha ronda da-rua.
Atu fo hanoin fali deit katak, sistema eleisaun prezidencial iha RDTL hanesan pratika komun ne’ebe nasaun seluk iha mundo ne’e utiliza. Sistema ne’ebe RDTL iha, bainhira atu kandidatu ida bele iha legitimidade hodi ukun maka tenki hetan votus hosi eleitores ho porsentajem minimu 50%+1. Dala ida tan, 50%+1 ne’e hatudu katak prienxe duni maioria simples hosi apoiu populasaun Timor-Leste tomak.
Perguntas ne’ebe ohin loron publiku kestiona maka, eleisaun prezidencial tinan 2017 ne’e hela de’it iha ronda ida ka sei hakat to’o ronda rua? Iha kampañe hotu ne’ebe hala’o ona, ekipa susesu hosi KANPRES Lu Olo (FRETILIN + CNRT) fiar metin katak sei bele manan iha ronda ida de’it. Enquantu iha parte seluk, ekipa susesu hosi KANPRES KALOHAN fiar katak eleisaun prezidencial sei hakat ba to’o ronda rua. No bainhira to’o ronda rua, maka ekipa susesu KanPres Kalohan “garante” katak Kalohan bele hakat ba Palacio Prezidente Aitarak Laran.
Maske nune’e, haré’e realidade no faktus hotu ne’ebe iha, ha’u bele dehan katak posibilidade eleisaun prezidencial tinan 2017 atu hakat to’o ronda da rua ne’e ki’ik tebes. Ida ne’e atu dehan katak eleisaun prezidencial tinan 2017 sei termina iha ronda ida deit.
Razaun prinsipal ne’ebe ha’u bele foti maka ne’e – KanPres Lu Olo hetan apoiu maximu hosi partidu FRETILIN no partidu CNRT (fator Xanana Gusmão). Hanesan ha’u hateten ona iha inisiu artigu ida ne’e, katak militantes FRETILIN ba tinan ida pur volta 150,000 (bazeia ba eleisaun direta FRETILIN nian iha 2016). Enquantu militantes partidu CNRT iha militantes pur volta 200 mil. Bainhira votus hosi militantes rua ne’e tau hamutuk, maka votus ba KanPres Lu Olo ne’e iha pur volta 350 to’o 360 mil ital. Ida ne’e hatudu metade hosi total eleitores iha Timor-Leste.
Iha fali parte seluk, KanPres Kalohan hetan apoiu maximu hosi Partido Democratico no Partido KHUNTO. Dadus historiku, hatudu katak eleitores ba PD iha tinan 2014 pur volta 48 mil ital no Partido KHUNTO pur volta 10 mil ital. Karik iha tinan lima ne’e nia laran, militantes PD no KHUNTO aumenta, maibe ha’u fiar katak nia porsentajem ne’e ki’ik tebes. tuir ha’u nia kalkulasaun, votus maximu ne’ebe KanPres Kalohan bele hetan iha eleisaun 20 marsu 2017 maka entre 120 to’o 130 mil ital votus. Votus ida ne’e konta ona ho apoiu hosi “PLP” no partido ki’ik seluk. Kandidatus na’in rua ne’e (Lu Olo no Kalohan), votus ba sira na’in rua, kuandu tau hamutuk bele to’o 480 mil votus.
Oinsa ho kandidatus sira seluk? Ho respeitu tomak, alende Lu Olo no Kalohan, só KanPres Jose Luis Guterres – LuGu maka tuir kedas. Kalkulasaun votus ba LuGU ne’ebe hetan apoiu maximu hosi Partido Frenti-Mundança no veteranus balun bele hetan pur volta 30 to’o 35 mil ital votus. No kandidatus seluk, seim minimiza forsa ne’ebe sira iha, ha’u hanoin sira sei la hetan votus ne’ebe signifikante.

Konkluzaun
Eleisaun prezidente RDTL, loron 20 marsu 2017 sura de’it loron ona. Bazeia ba kalkulasaun eleitores hotu ne’ebe ha’u halo ona, ha’u bele konkluza katak eleisaun prezidencial ba tinan 2017 ne’e sei termina duni iha ronda ida deit ou premeira volta deit. Atu bele manan iha primeira volta KanPres ida tenki hetan minimu votus entre 298,902 to’o 317,583.
Se maka sei manan iha primeira volta ne’e? bazeia ba kalkulasaun ne’ebe ha’u halo ona, klaru katak 99%  vitória iha duni KanPres Francisco Guterres Lu Olo. Votus maximu ne’ebe Lu Olo bele hetan iha primeira volta ne’e hamutuk mais ou menus minimu 315,000 no maximu 350,000 votus. Enquantu KanPres Antonio da Conceição Kalohan iha primeira volta bele hetan minimu 108,000 no maximu 135,000 votus. Hosi kandidatu na’in rua ne’e, ita bele haré’e katak votus ba KanPres Francisco Guterres Lu Olo liu ona bareira 50%+1.
Atu taka hakerek ida ne’e, ha’u hakarak hato’o de’it katak kalkulasaun ne’ebe ha’u halo bazeia deit ba dadus historiku ne’ebe iha  no la iha tendensius atu promove KanPres ruma. Ha’u konciente katak, rezultadu lolós hosi eleisaun ne’e bainhira anunsia ona formalmente hosi Comissão Nacional das Eleições (CNE), hafoin de votasaun iha 20 marsu 2017.
Se-se de’it maka sei eleitu nu’udar prezidente RDTL 2017, atu Lu Olo, Kalohan, LuGu, Sama Larua ka na’in hát seluk, ne’e hatudu katak maioria povo RDTL iha duni fiar no konfiansa ba sira atu sai AMAN ba nasaun durante tinan 5, hahu hosi Maio 2017 to’o Maio 2022.

Notas: Hakerek ida ne’e nu’udar hanoin pesoal no la reprezenta instituisaun ne’ebe ha’u haknár an ba – oras ne’e ha’u nu’udar docente iha Institute Of Business no servisu mos iha Gabinete Vise-Ministru Edukasaun.

24 February 2017

Ensino Superior Politecnico de Timor-Leste



HATENE INSTITUTO POLITECNICO DE BETANO
(ENTRE VANTAGEM NO DEZAFIUS)

Hosi: Antonio J. Castro da Cunha
(e-mail: zecunha_bcu@yahoo.com)


Loron 23 fevereiru 2017, Primeiro Ministro da RDTL dr. Rui Maria de Araujo, ofisialmente halo abertura ba funsionamentu Instituto Politecnico de Betano  Kay Rala Xanana Gusmão (IPB). Pesoas importante sira iha nasaun ne’e mos partisipa, hanesan Prezidente no Vice-Prezidente Parlamento Nacional, Primeira Dama RDTL, Ministro no Vice-Ministros Edukasaun, veteranus, autoridades municipal no komunidade suco betano. Loron ne’e, sai hanesan loron historiku ne’ebe maka ba dala uluk, hafoin Timor-Leste restaura fali nia independensia, estabelese ensinu superior politekniku publiku .
Instituto Politecnico de Betano Kay Rala Xanana Gusmão (IPB) – hanesan nia naran – lokaliza iha suco Betano, postu administrativu Same, Munisipiu Manufahe. Naran Kay Rala Xanana Gusmão hatutan ba IPB, hanesan honra bo’ot hosi VI Governo Konstitusional ba sakrifisiu no dedikasaun tomak ne’ebe Xanana Gusmão halo ona ba nasaun doben RDTL.
Ezistensia IPB sai hanesan fundamentu ne’ebe importante no estratejiku tebes. liu hosi IPB, sei forma timoroan tekniku espesializadu iha area espesifiku ne’ebe aplikavel tuir necesidade Timor-Leste i mundo. IPB hahu uluk ona ho escola superior (fakuldade) rua, maka hanesan escola superior de engenharia-departamentu konstrusaun civil no escola superior de agricultura e zootecnica-departamentu produsaun animal.
Estabelesimentu IPB, mai hosi prosesu ida ne’ebe naruk tebes. Iha instituisaun governu rua maka nia interese hanesan hodi harii politekniku – UNTL no Ministeriu Edukasaun. UNTL hetan rai ho luan hectares tolu (3) ne’ebe oferese hosi komunidade. Edifisiu iha nanis ona no hetan rehabilitasaun hosi UNTL iha governasaun DR. Aurelio Guterres. Ministeriu Edukasaun mos hetan rai ho luan hectares 13 – iha rai ne’e nia leten seidauk harií edifisiu ruma. Politekniku ne’ebe UNTL atu harii, nee foku ba iha fakuldade engenaria. Enquantu ministeriu edukasaun foku ba iha fakuldade agrikultura i hortikultura.
Haré’e ba UNTL no Ministeriu Edukasaun, hotu-hotu uja orsamentu estadu, nune’e Vise-Ministru Edukasaun ne’ebe responsavel ba ensinu superior, Abel Larisina no Reitor UNTL DR. Francisco Martins konvoka reuniaun, troka hanoin ba malu buka solusaun ne’ebe di’ak liu hodi labele hatodan despezas ba orsamentu jeral estadu nian. Liu hosi enkontrus, komunikasaun no koordenasaun ne’ebe intensivu-parte rua (UNTL no ME) konkorda ba malu hodi harii de’it politekniku ida. Ministeriu Edukasaun no UNTL forma ekipa konjunta ida iha mahan Komisaun Instaladora hodi halo servisu preparatoriu hotu ba estabelesimentu Instituto Politecnico de Betano.

IPB Uja Sistema Ano Vestibular
Instituto Politecnico de Betano (IPB), ejiste no funsiona ho sistema ne’ebe uniku ka diferensia oituan. Hanesan lei baze edukasaun mensiona, ensinu politekniku iha Timor-Leste ne’e equivalente ba iha diploma I ou II (D2). Maske nune’e, IPB sei aplika sistema ida ne’ebe ita bolu dehan ano vestibular ka ano propedêutico ou bain-bain ema temin ano zero. Tanba sa maka ha’u dehan ida ne’e uniku? Tanba ida ne’e foin ba da-uluk aplika iha sistema edukasaun formal Timor-Leste nian.
Iha ano vestibular, estudantes politekniku sira seidauk infrenta ba prosesu akademiku. Ano vestibular sai hanesan tinan preparasaun ba estudantes foun sira. Estudantes sira sei simu uluk materia jeral hanesan; inglês, português, tetum, matemátika, fízika, kímika no biologia.  Tanba sa maka tenki simu uluk materia jeral hirak ne’e? razaun prinsipal maka atu estudantes hotu, bainhira tama ba prosesu aprendijazem bele ona iha kuiñesimentu ne’ebe hanesan. Ita tenki konciente no rekuiñese katak kuiñesimentu estudantes sira iha Timor-Leste entre munisipiu ida ho munisipiu seluk iha nivel ne’ebe la hanesan.
Tanba sa maka estudantes sira iha obrigasaun atu domina uluk inglês no português iha ano vestibular? Tanba fila fali ba objetivu prinsipal hosi estabelesimentu politekniku – maka atu forma timoroan ho abilidade no kuiñesimentu ás, ne’ebe bele absorve, la’os de’it iha kampu servisu nasional, maibe mos regional i internasional. Atu bele tama iha kampu servisu regional no internasional, lian inglês inklui português (tanba lian oficial) nu’udar fator ida ne’ebe determinante tebes.
Durante tinan vestibular, dirijentes IPB sei “ta’is” estudantes sira hodi ikus mai bele hetan duni hirak ne’ebe iha kapasidade as no merese atu kontinua sira nia estudu ba prosesu tuir nian. Estudantes politekniku sira obrigatoriamente tenki aprende no partika lian inglês i português iha sira nia prosesu aprendijazem tomak. Ida ne’e hanesan dalan estratejiku ida ne’ebe governu Timor-Leste, liu hosi VI Governo Konstitusional aplika atu bele garante rekursu ema tekniku kualifikadu. Ida ne’e mos atu hateten de’it katak, sistema iha politekniku ida ne’e mos atu responde de’it preukupasaun publiku konaba kualfikasaun rekursu ema tekniku iha nasaun doben Timor-Leste.

Vantagem ba Timor-Leste
Ohin loron, Timor-Leste nu’udar nasaun sei infrenta dezafius ida ne’ebe bo’ot tebes. ko’alia konaba rekursu ema, Timor-Leste sei kontinua “halerik” maske “hahoris” ona licenciadu rihun ba rihun hosi instituto ensinu superior rai-laran. Realidade ida ne’ebe ita bele observa – ita haré’e katak oras ne’e kuaze servisu hotu ne’ebe maka presija trabailladores ho skill espesifiku, sempre lori ema hosi estranjeirus. Exemplu maka servisu konstrusaun civil. Atu halo de’it uma (edificio governu) ka Estrada ou ponte, tenki lori ema Indonesia no xineza sira. Ida tanba ejijensia servisu no diferensia kuiñesimentu i abilidade, nune’e tenki utiliza duni trabailladores hosi nasaun seluk.
Harée ba realidade hirak ne’e hotu, maka estabelesimentu Instituto Politecnico de Betano sai hanesan solusaun ida estratejiku tebes hosi governu atu hamenus ou halakon dependensia ba forsa trabaillu estranjeirus. Estabelesimentu Instituto Politecnico de Betano hamosu vantagem positivu ba Timor-Leste nu’udar nasaun iha futuru. Vantagem hirak ne’e maka hanesan;

(i) Hahoris Rekursu Ema kualifikadu. Ema maka kapital bo’ot no importante liu hotu iha prosesu dezenvolvimentu no konstrusaun estadu i nasaun. Iha inisiasaun funsionamentu IPB, sei hahu uluk ho departamentu rua maka hanesan konstrusaun civil no produsaun animal. Desizaun atu hahu uluk departamentu rua ne’e, ha’u bele dehan estratejiku tebes.
Ita hotu tenki konciente, katak oras ne’e prosesu dezenvolvimentu fiziku la’o da-dauk hela. Konstrusaun uma, estradas, pontes no infrastruturas bazikas seluk oras ne’e barak liu hala’o hosi ema (trabailladores) estranjeirus. Sira mai no manan salariu di’ak liu fali trabailladores timoroan. Ita ida-idak iha esperensia. Ha’u fo exemplu – badaen (tukang) ida hosi Indonesia, simu $ 20 ba loron ida servisu, enquantu badaen timoroan simu deit $10. Provas barak no ita ida-ida bele konfirma rasik. Kompañia hirak ne’ebe manan obra – lori diretamente sira nia ema. Dala barak timoroan sira hola parte liu iha apoia baziku (pembantu ka buruh kasar). Ita bele imajina tók, iha tinan 4 ka 5 mai – bainhira estudantes hirak ne’e remata sira nia estudu iha IPB, sa ida maka sira halo no kontribui ba nasaun ida ne’e? ita balun talves senti pesimista oituan, maibe ha’u hanoin tempu maka sei provas mai ita hotu.   

(ii) Minimiza Dezempregu. Dadus ohin loron hosi governo (SEPFOPE) hatudu katak dezempregu oras ne’e atinji ona 11% hosi total forsa trabaillu ne’ebe Timor-Leste iha. Tuir kriteria ILO nian, hirak ne’ebe ho idade 15 ba  leten nee konta ona hanesan forsa trabillu. Haré’e realidade Timor-Leste ohin loron, ha’u bele dehan katak dezempregu ne’ebe mosu barak liu kauza hosi abilidade ne’ebe forsa trabaillu timoroan sira iha minimu tebes. timoroan barak la konsege hatudu nia kompetividade iha servisu fatin, tanba falta skill no kuiñesimentu ne’ebe sira iha. Nune’e dala-barak halo timoroan rasik sai inferior ba sira nia an, i ikus mai hila dalan “sai” hosi servisu. Prezensa IPB, bele oferese solusaun ida ne’ebe real. Tanba sa? Tanba IPB forma ema tekniku. IPB forma ema tekniku ho kuiñesimentu ne’ebe as atu tama iha kampu servisu ou bele rasik kria servisu ba sira nia an no fo servisu ba seluk.

(iii) Redus numeru ema ki’ak. Bainhira timoroan barak iha ona matenek ne’ebe as, iha areas teknikas aplikabel oin-oin, ha’u fiar katak indiretamente sei fo influencia ba rendimentu ne’ebe sira hetan. Tuir dadus ne’ebe diresaun nasional estatistica iha, numeru ema ki’ak iha Timor-Leste oras ne’e tún ona hosi 50% ba 41%. Ida hatudu katak, nei-neik maibe bei-beik, nivel moris (ekonomia) ema timoroan iha dékade ikus ne’e hatudu ona sinal ne’ebe di’ak no positivu. No ha’u fiar katak, liu hosi sistema edukasaun ne’ebe di’ak bele hahoris jerasaun neebe matenek.
Vise-Ministru, Abel Larisina iha okaziaun barak sempre fo exemplu konaba nivel moris (salariu minimu) hosi nasaun seluk. Nasaun hirak hanesan Inglatera, Irlandia, Korea du Sul (nasaun hirak ne’e timoroan barak servisu ba) – nivel salarial minimu liu maka entre $ 2,500 to’o $ 3,000. Ida ne’e hanesan sinal ka indikador ida katak forsa trabaillu sira iha nasaun hirak ne’ebe mensiona, sira nia nivel ka matenek obrigado duni atu simu salariu bo’ot. Buat hirak ne’e hotu bele akontese tanba faktor edukasaun. Prezensa IPB, hanesan mos pasu estratejiku ida atu bele responde mos mehi fundadores nasaun ne’ebe deskreve ona iha livru “sagradu” Plano Estratejiku Dezenvolvimentu 2011 – 2030, katak iha tinan 2030, timoroan hotu nia nivel ekonomia sei sa’e ba mediu no altu.

(iv) Minimiza Dependensia. Hanesan ha’u temin ona, ohin loron iha servisu hotu konstrusaun fiziku nian, ita sei uja barak liu trabailladores sira hosi estranjeirus (Indonesia no Xina). Tanba ne’e, ha’u fiar tebes katak prezensa IPB ne’ebe foku hodi prepara timoroan tekniku sira, nei-neik maibe bei-beik sei minimize no halakon dependensia Timor-Leste iha kestoens ema teknikus kualifikadu. La’os ne’e de’it. Timor-Leste mos, iha tinan 5 mai, bele ona ho orgulliu haruka trabailladores kaulifikadu ba servisu iha nasaun hirak hanesan Korea du Sul,  Australia, Inglatera no Irlandia.
Primeiro Ministro RDTL dr. Rui Maria Araujo nia intervensaun iha abertura ofisial IPB hateten katak durante tinan 15 resturasaun independensia, Timor-Leste nia dependensia ba produtus alimentasaun hosi rai li’ur bo’ot tebes. Ayam Potong hosi Barzil, Na’an karaun, na’an fahi no produtus lokais seluk. Ho prezensa IPB ne’ebe loke mos departamentu produsaun animal, bele minimiza ou halako produtus importadores hirak ne’ebe mensiona ne’e.

Deafius Ne’ebe Sei Infrenta.
Instituo Politecnico de Betano (IPB), hanesan instituto politekniku publiku ba da-uluk ne’ebe governo estabelese, klaru katak sei infrenta dezafius barak. Iha kondisaun barak ne’ebe dala ruma seidauk favorabel no satisfas ema barak nia hakarak. Estudantes balun hili dalan hodi “hakiduk”.
Iha parte balun, ha’u hanoin katak governu, liu hosi Ministeriu Edukasaun konciente no rekuiñese katak iha buat barak maka sei menus. Vise-Ministru Abel Larisina sempre hateten katak, IPB sei infrenta dezafius bo’ot, maske nune’e sei la sai obstaklu atu hamate ejistensia politekniku refere.
Dezafius prinsipal ne’ebe  tuir ha’u nia observasaun pesoal haré’e maka, numeru docentes kualifikadus sei menus, fasilidades no ekipamentus laboratoriu, infrastruturas bazikas, fasilidades no ekipamentus suporta (livrus, biblioteka) i seluk tan. Maibe hanesan ita hotu hatene, nu’udar uma ne’ebe foin haríi, kestoens hirak ne’e hanesan kestoens teknikas de’it ne’ebe governu sei kontinua haré’e hodi kompleta iha tinan sira tuir mai.
Maske nune’e, ho informasaun ne’ebe ha’u hatene, fiar katak Ministeriu Edukasaun (kontinua) haruka timoroan sira ba eskola liu hosi bolsu estudu ne’ebe oferese hodi estuda iha area espesifiku. Aquizisaun material no ekipamentus laboratoriu mos oras ne’e komesa la’o ona iha prosesu. Konstrusaun ba asrama estudantes i docentes iha ona dezeñu no hein ba implementasaun. Bazeia ba realidade hotu ne’ebe iha, ha’u atu konkluza de’it katak IPB sei infrenta dezafius lubuk ida maibe ne’e la’os problema no sei la sai obstaklu ba dezenvolvimentu politekniku ne’ebe exemplar iha futuru.

Hakotu
Prejensa Instituto Politecnico de Betano (IPB), nu’udar solusaun estratejiku ne’ebe VI Governo Konstitusional liu hosi Ministeriu Edukasaun oferese hodi responde kestoens trabailladores ñao qualificados. Iha mandatu ikus ida ne’e, VI Governu Konstitusional husik hela marka historiku ida ba prosesu dezenvolvimentu ensinu superior politekniku iha nasaun doben ida ne’e.
Nu’udar timoroan i hanesan mos ema ida ne’ebe hola parte iha prosesu estabelesimentu IPB, senti orgulliu tebes. Hanesan ha’u deskreve ona, iha tinan da-uluk ne’e, klaru katak IPB sei infrenta dezafius barak. Maibe, ita hotu tenki haré’e duni ba oin, katak vantagem ne’ebe Timor-Leste sei hetan iha futuru boot tebes.
Hanesan haríi uma ida, VI Governu Konstitusional hatúur ona fondasi no harii ona mos quarto balun. Hein katak VII Governo Konstitusional ne’ebe tuir mai bele kompleta uma ne’ebe harii tiha ona. Ha’u fiar katak IPB-Kay Rala Xanana Gusmão sei sai instituto politekniku ida ne’ebe kualidade no sai hanesan centro incubador ema timoroan tekniku kualifikadu. Timor-Leste, iha tinan 5 ka 10 mai sei la sai tan ona nasaun importador – maibe bele ona sai nu’udar nasaun produtor no eksportador. ITA HOTU NIA ESPERANSA.


Notas; Hakerek ida ne’e nu’udar hanoin pesoal no la reprezenta fatin ka office  ne’ebe ha’u haknár an ba. Ha’u oras ne’e servisu iha Gabinete Vise-Ministru Edukasaun i hanesan mos docente East Timor Institute Of Business.