JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

31 December 2014

RE-ESTRUTURASAUN V GOVERNO RDTL



Hafoin tinan rua liu (Agostu 2012 - Dezembro 2014), Primeiro Ministro da RDTL Kay Rala Xanana Gusmao promete dala ida tan hodi halo Re-estruturasaun ba iha V Governo Konstitusional ne'ebe maka nia lidera. Iha mensagem taka tinan 2014 nian, PM Xanana hato'o deskulpa ba membros do governo sira hotu ne'ebe karik sei tama iha lista re-estruturasaun ne'e. Nune'e mos liafuan hanesan, hato'o ba iha Bloku Koligasaun, Partido CNRT, PD, no Frenti-Mudansa.
Tuir informasaun ne'ebe maka espalha iha media sira, katak iha fulan Fevereiro tinan 2015 PM Xanana sei anunsia sai konaba Re-estruturasaun ba V Governo Konstitusional. Publiku hahu halo espekulasaun desde inisiu tinan 2014, konaba se-se (membros do governo) maka sei tama iha lista re-estruturasaun ne'e.
Membru governo balun ne'ebe maka durante ne'e, sente katak sira mos tama iha lista re-estruturasaun, balun hahu ona halo despedida no seluk hein de'it desizaun ne'ebe maka PM Xanana sei foti.
Hanesan publiku tomak hatene ona, no sociedade sivil i partido opozisaun FRETILIN sempre levanta katak dezempenha ne'ebe hatudu husi V Governo Konstitusional la valor ne'ebe positivo hodi influensia povu Timor-Leste ba sira nia moris di'ak. Ida ne'e atu hateten katak, dezempenha V Governo Konstitusional ne'e iha valor mean.
Maske nune'e, buat ne'ebe importante liu husi re-estruturasaun ne'e maka bele lori mudansa ne'ebe positivu hodi influensia moris di'ak povu nian. Ita hotu hein katak membros governo hirak ne'ebe maka sei hetan konfiansa husi PM Xanana nu'uda ema ne'ebe maka iha kapasidade, matenek no badaen iha area ne'ebe maka nia asume ba. 
Lista membro governo hirak ne'ebe kona re-estruturasaun oras ne'e iha hotu ona. PM Xanana hein de'it oras no tempu ne'ebe maka los i certu hodi anunsia sai naran sira nee. Karik iha inisiu ou mediu fulan Janeiro tinan 2015 nian. Tuir informasaun, katak membrus do governo sira sei ko'a to'o metade, katak entre 20 to'o 25. Pozisaun sira hanesan, Vice-Ministro no Secretario de Estado sira maka sei sai alvu barak liu iha desizaun re-estruturasaun ne'e. Ida ne'e signifika katak, Vice-Ministro no Secretario de Estado barak maka sei lakon. Membrus governo foun balun sei tama, no balun mos sei troka fali pozisaun deit.

Loron Ikus 2014


Ohin loron ne'e...hau mesak tur horik iha hau toba fatin;
hamaluk hau doben ne'ebe luta hasoru moras ne'ebe nia senti;
Ohin loron ne'e...loron ikus iha tinan 2014 nian;

Tinan ne'ebe naruk, no nakonu ho aitarak iha ami nia moris;
Tinan ne'ebe fo lisaun barak mai ami atu aprende;
No arepende ba buat hotu ne'ebe ami halo no la di'ak;

Ohin loron ne'e...loron ikus nian iha tinan 2014;
ami nunka lakon esperansa ba moris di'ak no ksolok neebe ami sei hetan;
ami sempre fiar...maske lian barak maka la fiar;
ami sempre iha esperansa....maske ema balun lakon esperansa. by Ze

23 December 2014

TIMOR-LESTE YOUNG LEADER TRAINING IN OKINAWA

RELATORIO

JICA YOUNG LEADERS TRAINING PROGRAM
FOR TIMOR-LESTE SMALL AND 
MEDIUM ENTERPRISES DEVELOPMENT AND TOURISM COURSE


OKINAWA-JAPAN


16 NOVEMBRO 2014
TO’O
04 DEZEMBRO 2014

A. Lia Makloke
Durante semana rua ho balun, hahu husi loron 16 Novembro to’o loron 04 Dezembro tinan 2014, Japan Agency International Cooperation (JICA) servisu hamutuk ho governo Timor-Leste haruka timorenses na’in sanulu resin sia (19) husi linha ministerio nomos Organizasaun Naun Governamental (ONG) inklui setór privadu (CCI-TL) hodi partisipa treinamentu iha Okinawa-Japan. Objetivu prinsipal husi treinamentu ne’e maka konaba The Young Leaders Training Program for Timor-Leste Small and Medium Enterprises Development and Promotion Course.
Linha ministerio/Instituisaun ne’ebe maka partisipa iha treinamentu ne’e maka;
1. Ministerio Comércio, Indústria e Ambiente ema na’in 6;
2. Ministerio Turismo ema na’in 4;
3. Secretario de Estado Para o Apoio e Promoção Sector Privado ema na’in 3;
4. Secretario de Estado Para a Politica de Formação Professional e Emprego ema na’in 2;
5. ONG Belun ema na’in 2;
6. ONG Emprezas Di’ak ema na’in 1;
7. CCI-TL ema na’in 1.

Fokus prinsipal husi treinamentu ne’e, ko’alia liu konaba dezenvolvimentu emprezas ki’ik no medium i atividades turismu iha ne’ebe maka la’o ilha ka prefecture Okinawa nian. Treinamentu ne’e rasik hala’o iha JICA Okinawa International Center (OIC) ne’ebe maka organiza husi OPAC (Okinawa Peace and Assistance Center). Atividades hirak ne’ebe hala’o iha treinamentu nia laran maka hanesan simu materia konaba lala’ok atividades emprezas ki’ik no medium inklui turismu no kooperativa agrikultura i hala’o mos observasaun ba fatin importante sira relasiona ho material ne’ebe simu.

Treinamentu konaba The Young Leaders Training Program for Timor-Leste Small and Medium Enterprises Development and Promotion Course ne’e, fo duni vantajem ne’ebe bo’ot tebes ba partisipantes hotu. Iha lisaun lubuk ida ne’ebe maka partisipantes sira aprende no hetan i sai hanesan referensia ida ne’ebe nia valor bo’ot tebes hodi dezenvolve Timor-Leste, liu-liu area emprezarial (mikro, ki’ik no medium) inklui setór turismu iha futuru.

B. Partisipantes The Young Leaders Training Program
  1. Antoninho dos Santos Oliveira MCIA Promoção e Marketing
  2. Juviel da Costa Rangel MCIA Comercio Interno
  3. Adelina de Jesus Ramos MCIA Comercio Externo
  4. Juvelino Gomes Bianco de Araujo MCIA Cooperativa, Micro e Pequenas Empresas
  5. Nelson Seixas MCIA Gabinete Vice-Ministro
  6. António José Castro da Cunha MCIA Gabinete Vice-Ministro
  7. Virginia de Jesus da Silva Secretaria de Estado Arte e Cultura -
  8. Odhavia dos Santos Secretaria de Estado Arte e Cultura -
  9. Matias Mascharenha M. Turismo -
  10. Josefina da Costa Ximenes M. Turismo -
  11. Jose Luis de Gonzaga Soares SEAPRI -
  12. Nivia Pacheco SEAPRI -
  13. Lurdes de Deus Marques SEAPRI IADE
  14. Suzana Monteiro SEPFOPE Centro Formasaun
  15. Miguel Pacheco SEPFOPE -
  16. Nuno Trindade CCI-TL -
  17. Eugenia Alves de Jesus NGO Belun -
  18. Angelina Gusmão NGO Belun -
  19. Joana Gusmão NGO Empreza DIAK -
C. Atividades.
Atividades sira ne’ebe hala’o durante treinamentu iha Okinawa maka hanesan tuir mai;
1. Hetan Materia. Durante treinamentu, partisipantes sira simu materia barak tebes. materia hirak ne’ebe maka simu, jeralmente ko’alia konaba atividades ekonomika iha Okinawa. Materia hirak ne’ebe hetan durante treinamentu maka hanesan;
a) Rekonstruksaun Okinawa Post-Funu;
b) Apoio financeira ba UKM ka emprezas ki’ik no medium iha Okinawa;
c) Oinsa halo proposta financeira ida simples no di’ak;
d) Planeamentu konaba dezenvolvimentu turismu inklui kapasitasaun rekursu humanu;
e) Promosaun konaba agrikultura Okinawa no papel Japan Agriculture Cooperatives (JA) ka Kooperativa Agrikultura Japan.

2. Halo Observasaun/Vizita. Alemde simu materia, OPAC mos lori partisipantes sira ba vizita ka observa fatin importante sira hodi hare diretamente atividades ekonomika ne’ebe maka la’o iha Okinawa. Fatin hirak ne’ebe partisipantes sira ba vizita ka observa maka hanesan;
  • Okinawa Prefectural Peace Memorial Museum;
  • Farmer’s Market ka Bazár Agrikultura iha sidade Itoman;
  • Observasaun ba iha PT. Yuntanza Murasaki-Mura;
  • Observasaun ba fabrika PT. Trim;
  • Hala’o vizita ba fatin turismu sira hanesan; Pineapple Park (Taman Nanas), Okinawa Churaumi Aquarium no observa ahu ruin (Terumbu Karang) iha tasi okos;
  • Hala’o vizita kortezia ba iha SMP Itoman.
  • Hala’o vizita ba sidade Yomitan hodi enkontru ho emprezariu joven sira iha fatin refere.

3. Atividades Home Stay. OPAC mos lori partisipantes ba hela loron rua kalan ida iha komunidade Okinawa hirak ne’ebe iha suku Yomitan. Iha okaziaun ne’e, partisipantes sira fahe grupu nén (6), kompostu husi feto grupu tolu (3) no mane grupu tolu (3).

D. Lisaun ne’ebe Aprende.
Lisaun ne’ebe aprende husi treinamentu ne’e maka hanesan tuir mai;
1. Rekonstrusaun Okinawa Post-Funu (1/4 – 23/6 1945)
a. Faktus.
  1. Okinawa hetan estragus ne’ebe maka’as tebes bainhira funu mosu durante fulan tolu nia laran.
  2. Iha Vítima barak tebes, kanek, alejadu, mate (± 200 mil).
  3. Povu Okinawa psikologikamente moris iha traumatiku ne’ebe bo’ot tebes.
  4. Povu Okinawa investe maka’as tebes iha rekursu humanu paska funu.
  5. Povu (Governo) Okinawa harii no estabelese museum ba paz.

b. Lisaun ne’ebe aprende.
  1. Iha espiritu no dejeizu ne’ebe bo’ot tebes hodi hader husi destroisaun ka estragus no traumatiku.
  2. Povu Okinawa Hakribit Funu (Violensia) Hadomi Paz (Dame).
  3. Moris ba Futuru la’os pasadu ou hanoin ba oin la’os ba kotuk.

2. Hakerek Proposta
a. Faktus. –

b. Lisaun ne’ebe aprende.
  1. Oinsa hakerek proposta ho fasil no simples.
  2. Oinsa halo analiza problema ne’ebe simples bainhira hakerek proposta.
  3. Aprende konaba métodu hakerek ABCD (Audiences, Behaviors, Conditions, Degrees
  4. Apoio Financeira ba Emprezas Ki’ik no Media.
a. Faktus.
  1. Eziste duni emprezas ki’ik no medium iha Okinawa.
  2. Iha dalan tolu hodi apoiu financeira ba UKM; Apoiu direta liu husi investimentu, Apoiu indereta liu husi banku (kreditu), no subsidiu husi governo.
  3. Eziste Okinawa Credit Guarantee Coorporation.
  4. Jurus husi Okinawa Credit Guarantee Coorporation 1%.
  5. Jurus ka funan ba kreditu 2,17% ne’ebe determina husi governo Okinawa.

b. Lisaun ne’ebe aprende.
  1. Governo fo atensaun ne’ebe bo’ot povu emprezarial sira hala’o sira nia atividades negosiu.
  2. Governo no Banku fo garantia ba idea negosiu ne’ebe inovativu atu bele implementa.

4. Kooperativa Agrikultura
a. Faktus.
  1. Eziste Kooperativa Agrikultura iha Okinawa.
  2. Eziste JA (Japan Agriculture Cooperative) nu’udar organizasaun mahon ba agrikultur sira iha Japan jeralmente.
  3. Agrikultur sira iha suku ida-ida organizadu iha organizasaun mahon ne’ebe maka hanaran Sokhokai.
  4. Eziste bazaar agrikultura ne’ebe simu no fa’an produtus husi agrikultor sira hotu.
  5. Povu agrikultor hotu hetan atendementu ne’ebe hanesan no justu.

b. Lisaun ne’ebe aprende.
  1. Prefecture Okinawa fo garantia ba produsaun povu agrikultor Okinawa hotu ho presu ne’ebe justu.
  2. Povu agrikultor Okinawa animadu no dezafiadu liu tan hala’o sira nia vida nu’udar agrikultor hodi hasa’e produsaun agrikola nian.
5. Turismu/Hospitalidade.
a. Faktus.
  1. Turismu nu’udar area ne’ebe fo rendimentu ka income maka’as ka bo’ot liu hotu ba prefecture Okinawa.
  2. Eziste fatin turistiku barak ho vista ne’ebe furak.
  3. Eziste hotel barak tebes iha Okinawa.
  4. Povu Okinawa iha Hospitalidade ne’ebe bo’ot.

b. Lisaun ne’ebe aprende.
  1. Maneiras ka dalan ne’ebe prefecture Okinawa utiliza hodi atrai turista (Domestik no Estranjeirus).
  2. Tour bus wisata.
  3. Oinsa prefecture Okinawa eleva no optimaliza arte no kultura hodi atrai turista sira.

6. Home Stay
a. Faktus.
  1. Eziste familia Home Stay ne’ebe organizadu.
  2.  Eziste varius tipus familia Home Stay hanesan; Agrikultor, Arte moris, etc.
b. Lisaun ne’ebe aprende.
  1. Familiar no nakloke ba ema estranjeirus.
  2. Neon bo’ot no laran luak hodi fahe esperensia ba ema estranjeirus.
E. Planu Asaun.
Bazeia ba faktus no lisaun ne’ebe maka hetan no aprende, nune’e partisipantes The Young Leaders Training Program for Timor-Leste Small and Medium Enterprises Development and Promotion Course estebelese planu asaun hanesan tuir mai:
  1. Apoiu organizasaun mikro no ki’ik iha Timor-Leste hodi estabelese programa apoiu kreditu (mikro) ba emprezarius mikro no ki’ik sira
  2. Hala’o no fasilita treinamentu, formasaun no kapasitasaun konaba oinsa hakerek proposta hodi hetan imprestimu ka kreditu osan.
  3. Hala’o kooperasaun no servisu hamutuk ho ministerio no institusaun ka organizasaun relevantes sira hodi harii no dezenvolve atividades emprezas mikro no ki’ik sira iha Timor-Leste inklui estabelese bazaar kalan (night market).
  4. Hala’o kooperasaun no servisu hamutuk ho ministerio no institusaun ka organizasaun relevantes sira hodi fo treinamentu, formasaun no kapasitasaun konaba hospitalidade.
  5. Hala’o workshop ka seminario konaba dezenvolvimentu emprezas mikro no ki’ik inklui konaba turismu arte no kultura Timor-Leste.
  6. Hala’o kooperasaun no servisu hamutuk ho ministerio no institusaun ka organizasaun relevantes sira hodi realiza feira (pameran) konaba produtus potensial povu agrikultor inklui produtus arte no kultura ne’ebe iha valor turistiku no merkadoria.

F. Rekomendasaun.
Bazeia ba lisaun ne’ebe aprende no planu asaun ne’ebe iha, nune’e ami partisipantes The Young Leaders Training for Timor-Leste Small and Medium Enterprises Development and Promotion Course hato’o rekomendasaun hanesan tuir mai;
  1. Rekomenda ba Membros do Governo husi ministerio relevantes, lideres NGO’s no Setor Privado (CCI-TL) atu bele fo atensaun ne’ebe bo’ot ba dezenvolvimentu emprezas mikro, ki’ik no mediu inklui turismu (arte no kultura) iha Timor-Leste.
  2. Rekomenda ba Membros do Governo husi ministerio relevantes, lideres NGO’s no Setor Privado (CCI-TL) atu bele tur hamutuk iha enkontru official ruma hodi diskute konaba mekanismu ou métodu di’ak liu ba dezenvolvimentu emprezas mikro, ki’ik no mediu inklui turismu iha Timor-Leste.
  3. Rekomenda ba Membros do Governo husi ministerio relevantes, lideres NGO’s no Setor Privado (CCI-TL) atu bele tur hamutuk hodi harii no estabelese Instituisaun Seguru Kreditu (Lembaga Penjamin Kredit) nune’e bele fasilita atividades negosiu ho fasil, lais no seguru.
  4. Rekomenda ba Membros do Governo husi ministerio relevantes, lideres NGO’s no Setor Privado (CCI-TL) atu bele tur hamutuk hodi estabelese bazaar agrikultor nu’udar meus ida hodi bele fo garantia ba produsaun agrikola iha Timor-Leste.
  5. Rekomenda ba Membros do Governo husi ministerio relevantes, lideres NGO’s no Setor Privado (CCI-TL) atu bele tur hamutuk hodi estabelese bazaar kalan nu’udar meus ida hodi bele promove produtus local no kreatividades arte i kultura no iha tempu hanesan atrai mos turista hodi halo sidade (Dili) sai movimentadu iha tempu kalan.
  6. Rekomenda ba Membros do Governo husi ministerio relevantes, lideres NGO’s no Setor Privado (CCI-TL) atu bele fo oportunidade ba partisipantes The Young Leaders Training for Timor-Leste Small and Medium Enterprises Development and Promotion Course hodi bele implementa planu asaun ne’ebe halo hamutuk ona.
G. Lia Maktaka
Dezenvolvimentu emprezas mikro, ki’ik no mediu inklui setor turismu iha Timor-Leste, importante tebes nu’udar meus ida atu bele hasa’e krescimentu ekonomia iha rai laran. Bainhira emprezas mikro, ki’ik no mediu inklui fatin turistiku sira dezenvolve an ho di’ak, maka bele kontribui mos ba iha redusaun ema mukit no ki’ak ne’ebe oras nia porsentajem as tebes iha Timor-Leste.
Atu bele atinji metas hirak ne’e, nune’e, entidades hotu tantu Governo, NGO’s, no setor privadu (CCI-TL) presiza tur hamutuk fo liman no ko’alia ba malu, konaba oinsa meus ka métodu ne’ebe di’ak liu hodi bele kore povu Timor-Leste tomak husi mukit no ki’ak.
Ita hotu iha esperansa katak, bainhira entidades tomak hamutuk iha hanoin no hakarak ne’ebe hanesan, maka sei halo mudansa ne’ebe positivu ba moris di’ak povu Timor-Leste tomak, liu husi dezenvolvimentu atividades emprezas mikro, ki’ik no mediu inklui atividades turistika (arte no kultura).
Ita hotu fiar kata, bainhira atu atinji metas hirak ne’e hotu, maka palvras hirak ne’e sai hanesan save importante i determinante, maka MATENEK, BADINAS NO DISIPLINA.




ANTONIO JOSE CASTRO DA CUNHA
TEAM LEADER


  1. Antoninho dos Santos Oliveira
  2. Juviel da Costa Rangel
  3. Adelina de Jesus Ramos
  4. Juvelino Gomes Bianco de Araujo
  5. Nelson Seixas
  6. Virginia de Jesus da Silva
  7. Odhavia dos Santos
  8. Matias Mascharenha
  9. Josefina da Costa Ximenes
  10. Jose Luis de Gonzaga Soares
  11. Nivia Pacheco
  12. Lurdes de Deus Marques
  13. Suzana Monteiro
  14. Miguel Pacheco
  15. Nuno Trindade
  16. Eugenia Alves de Jesus
  17. Angelina Gusmão
  18. Joana Gusmão

22 December 2014

MUSEU BA DAME OKINAWA

Funu ne'ebe maka mosu iha Okinawa, hamosu trauma ne'ebe bo'ot tebes ba nia povu sira. Hahalok funu nian, halo ema barak mate, sasan barak estragus no ema barak lakon nia futuru.
Hodi bele honoin efeitu funu ne'ebe la di'ak, nune'e povu okinawa kompremitidu ho liafuan xave "Hakribit Funu Hadomi Paz". Komprimisu ne'e hatudu liu husi estabelesementu Museu ba Dame, ne'ebe maka oras ne'e sai hanesan destinu turistiku ba ema barak.




Ema barak ba vizita fatin Museu ba Dame, hodi lembra hikas fali sofrementu ne'ebe maka povu Okinawa sira hetan, konsekuensia funu ne'ebe destroiadu. 
Iha Museu ba Dame, vizitantes sira bele hare fali material hirak ne'ebe utiliza iha tempu funu nia laran, hanesan Bomba, fotos, replika subar fatin, video funu nian, no seluk tan.
Tebes duni, EMA HOTU TENKI HAKRIBIT FUNU no HADOMI PAZ. by Ze.

15 December 2014

TIMORENSES PRESIZA IHA AMBISAUN, ABILIDADE, ATITUDE

Plano Estratejico Desemvolvimento Nacional (PEDN) 2011-2030, nu'udar mata dalan prinsipal ba Republica Democratica de Timor-Leste (RDTL) atu bele hakat no banati tuir. PEDN ne'e estabelese ho objetivu prinsipal maka atu kore povu timorenses tomak husi mukit, ki'ak no beik. Ida ne'e signifika katak, to'o iha tinan 2030, maioria povu timorenses nia rendimentu per kapita, atinji ona mais ou menus US $ 3,000.00 (Dollar Americano Rihun Tolu). Ida ne'e la'os mehi ne'ebe maka fasil, maibe mos la'os posibel ba entidades hotu timorenses atu atinji.
Tamba ne'e, nu'udar timorenses ida, hakarak kontribui mos hanoin balun, konaba sa ida maka ita, nu'udar nasaun presiza halo, nune'e bele kontribui ba redusaun mukit, ki'ak no beik iha nasaun doben ida ne'e. Iha buat importante tolu (3), maka bele sai hanesan xave atu bele hakat to'o iha mehi 2030 ne'e;
1. Ambisaun (MEHI). Timor-Leste iha ona ambisaun ne'ebe bo'ot no furak tebes, ne'ebe maka fundador sira nasaun ne'e hatu'ur ona iha PEDN 2011-2030. Ida ne'e nu'udar pasu ida importante i signifikante tebes, no sai hanesan aliserse ba dezenvolvimentu krescimentu ekonomia iha nasaun riku mina ida ne'e. Ambisaun ne'ebe hakerek ona iha livro PEDN, presiza komunga husi entidades timorenses hotu, ho hanoin ida, espiritu ida no dezeiju ida hodi hare mehi ida deit ba timorenses tomak nia moris di'ak. Ukun nain sira iha nasaun doben ida ne'e (governantes no deputadus sira), presiza hare povu hanesan sujeitu ne'ebe prinsipal, la'os nu'udar objetivu, nune'e bele eksplora hodi hetan benefisiu ba interese privadu, grupu ka kor politiku ruma. Ambisaun ne'ebe maka, tenki sai ambisaun nasional, la'os ambisaun partidaria.

2. Abilidade (MATENEK). Ambisaun ne'ebe hakerek ona iha PEDN 2011-2030, tenki hetan suporta husi abilidade (MATENEK). Abilidade povu timorenses tomak, sei sai hanesan sasukat prinsipal hodi hare progresu nasaun RDTL ida nee. Atu bele atinji mehi bo'ot 2030, hakarak ka lakohi povu timorenses tomak tenki matenek. Timorenses tomak tenki intelegente no esperto, nune'e bele kontribui ba iha dezenvolvimentu RDTL liu husi aspektu hotu moris nian.Inteligente katak iha hanoin ne'ebe luan, esperensia ne'ebe bo'ot, vizaun ne'ebe dok hodi hare ba intereses nasional katak intereses povu timorenses tomak. Esperto katak iha kapasidade atu halo dezenvolvimentu liu husi dalan kreatividades no inovasaun, katak ema ne'ebe maka hare difikuldades nu'udar dezafius i la'os problemas. Tamba ne'e, hakarak ka lakohi, timorenses tomak tenki haka'as an, hasa'e nia abilidade (matenek), teknikamente i mentalmente, hodi lori povu rai ida ne'e ba moris diak iha futuru.

3. Atitude (Hahalok). Atitude maka nu'udar xave importante liu hotu hodi suporta ambisaun no abilidade ne'ebe maka povu timorenses tomak iha. Timorenses tomak ne'ebe maka iha ambisaun (mehi) no abilidade (matenek) as, presiza iha atitude ne'ebe kmok no di'ak. Bainhira atitude (hahalok) povu timorenses la di'ak ambisaun  ne'ebe hakerek ona PEDN hela naran deit alias HELENA. Nune'e mos bainhira timorenses ne'ebe iha abilidade as (matenek), maibe nia atitude la di'ak, maka matenek ne'ebe nia iha la iha folin no valor. Atitude ka hahalok at hirak ne'ebe timorenses presiza hakribit maka hanesan; Korupsaun, Indisiplina, Barukten. Bainhira timorenses tomak bele kombate hahalok at tolu ne'e, maka moris di'ak iha 2030 mai ne'e kestaun de tempu deit ona.

Ambisaun, Abilidade no Atitude nu'udar palavra xave tolu ne'ebe importante tebes no sai hanesan fator determinante hodi atinji mehi kmok iha PEDN katak hasa'e krescimentu ekonomia, hamenus (halakon) mukit, ki'ak no beik iha nasaun doben Republica Democratica de Timor-Leste.

23 November 2014

LARAN TRISTE

Laran ne'e triste tebes bainhira la iha fiar husi o;
laran ne'e triste tebes bainhira rona o nia liafuan sira;
liafuan ne'ebe nakonu ho hirus no vingansa;
liafuan ne'ebe prejudikadu tebes.

 Fuan ne'e tanis bainhira rona lian ne'ebe semo mai hau tilun;
 Fuan ne'e halerik maka'as tebes bainhira lian hirak ne'e soke ha'u laran;
 Iha ka lisaun ruma ne'ebe ha'u hetan husi ne'e?

Tan sa maka lian hirak ne'e nunka lakon husi hau tilun?
Tan sa maka hanoin hirak ne'e sempre hatadan mai hau leten?

Laran ne'e triste, fuan ne'e tanis
Hau sente mesak duni
Hau sente la'ek duni

10 November 2014

SARJANA TIMOR-LESTE

Primeiro Ministro RDTL Kay Rala Xanana Gusmao, kestiona maka'as tebes kualidade ne'ebe maka sarjana Timor-Leste sira iha. Kestaun ida ne'e, PM Xanana hato'o bainhira hato'o diskursu iha celebrasaun loron feto Timor-Leste iha distrito (municipio) Manatuto, iha loron 8/11/2014. Kestoens ne'ebe maka PM Xanana hato'o ne'e, sai hanesan "soku" bo'ot ida institenuisaun edukasaun, liu-liu Ensino Superior sira iha Timor-Leste, nu'udar instituisaun ne'ebe maka produs matenek na'in (sarjana) hodi oferese ba kampu servisu sira, tantu iha rai laran no mos iha rai liur.

Bainhira rona liafuan husi PM Xanana ne'e, ha'u koko atu refleksaun badak, hodi halo analiza badak no simples no tetu, karik buat ne'ebe PM hato'o ne'e keta la los karik. Hafoin halo tiha refleksaun badak, ha'u foti konkluzaun badak mos katak, kauza husi sarjana la iha kualidade tamba sistema edukasaun iha Ensino Superior sira, maioria la hatudu kualidade ne'ebe maka di'ak.

Durante tinan 12, TL restaura fali nia independensia, ita bele temin katak Esino Superior Privado sira mos komesa moris dau-dauk. Iha Universidade ORIENTAL (UNITAL), Universidade da Paz (UNPAZ), iha Universidade Dili (UNDIL), iha Institute Of Business (IOB), iha Dili Institute of Technology (DIT) no seluk tan inklui Universidade Nacional Timor-Leste (UNTL) nu'udar uniku universidade publiku iha nasaun joven ida ne'e. Hahu husi 2009 mai leten, tinan-tinan, universidade hirak ne'e sempre produs graduadus sira. Se ita bele fo izemplu ruma karik, tinan-tinan ES ida gradua graduandus 200 de'it, ne'e signifika katak tinan ida husi ES 10, iha graduandu 2000. Nune'e, iha tinan 5-6 nia laran ne'e, iha 10.000 - 12. 000 graduandus ne'ebe produs husi ES sira iha rai laran. Ho graduandus ida barak tebes, perguntas maka ne'e, tamba sa maka sempre iha kestoens konaba "menus" rekursu humanus? Ha'u hanoin, la'os tamba Timor-Leste menus licenciadu, mestradu ou doutoramentu intermus de quantidade, maibe liu-liu, nasaun nurak ida ne'e menus tebes licenciadu, mestradu ou doutoramentu intermus de qualidade.
Nune'e, ha'u hanoin katak, iha pontus balun ne'ebe sai hanesan kauza husi menus qualidade ba rekursu humanus Timor-Leste, maka hanesan tuir mai:

1. Sistema edukasaun iha Ensino Superior, tantu publiku komu privadu ne'ebe sei fraku tebes.
2. Kualidade no kuantidade husi facilidades ba prosesu aprendezizem ne'ebe prepara hodi facilita universitariu sira.
3. Kualidade no kuantidade husi dosentes sira iha Ensino Superior hodi transfere matenek ne'ebe sira iha ba universitariu sira.
4. Vontade Universitariu sira rasik hodi aprende otodidak ba materia ne'ebe sira aprende iha prosesu aprendizazem nian.
5. Kurikulum ba edukasaun ne'ebe dala barak la kondis ho realidade merkadu servisu Timor-Leste presiza.

Tamba ne'e ha'u hanoin katak, autor edukasaun sira presiza tebes duni atu hare pontus hirak ne'ebe temin ne'e hodi bele produs sarjana Timor-Leste ne'ebe kualidade iha futuru.

5 November 2014

IRONIA TIMOR-LESTE

Timor-Leste oras ne'e hamrik hela iha kruzamentu entre luta ba INTERESES NASIONAL no garante JUSTICA iha rai laran. Parlamento Nacional liu husi enkontru "segredu" ho Governo ne'ebe taka ba publiku, ikus mai hamosu rezulusaun ida "kontroversial" hodi hapara kontratu servisu ba jurista, asesores no defensores internasional hotu.
Rezulusaun ida ne'e foti, kauza husi kazu ne'ebe levanta iha Tribunal Distrital Dili governo Timor-Leste notifika lakon ho kompanhia Conocophillips. Mosu pro no kontra barak, tantu husi rai laran no mos husi rai liur. Hirak ne'ebe maka pro hateten katak, intereses nasaun bo'ot liu hotu nune'e entidades hotu presiza fo liman ba malu atu luta ba direitu Timor-Leste nian. No hirak ne'ebe kontra, hateten katak rezulusaun ne'e, nei-neik ka la-lais sei hamate lala'ok justica no ida hatudu presedente ne'ebe la di'ak ba justica Timor-Leste iha Futuru.
Tebes duni, kazu ida ne'e, hanesan ironia bo'ot ida  ba Timor-Leste nu'udar Nasaun de Direito Democratico. Sera que ida ne'e sei afeita ba instabilidade politika i ekonomia iha nasaun doben ida ne'e?

JUSTICA

Dala ruma ha'u hanoin, moris ne'e la iha justica;
ema balun bele moris ho hakmatek no kontenti maske buat ida la iha;
balun seluk moris ho deskonfiansa no nakonu ho vingansa.

Ema ne'ebe riku uza nia riku goza nia moris;
ema ne'ebe ki'ak hakruk ho triste halerik ba nia susar;
dala ruma, ema riku uza nia riku ho hasusar ema ki'ak;
bainhira nune'e ona, justica mos lakon let de'it.

Justica, lia fuan murak ne'ebe hanesan osan mean;
ho justica, ema moris iha balansu paz no dame nia laran;
liu husi justica, ema sei hakruk no respeitu ba malu;
nune'e justica, maka xave ba moris igualdade nian;
ema riku no ema ki'ak, feto no mane, ferik-katuas no jovens iha direitu ne'ebe hanesan;
justica maka dalan los liu hotu.


30 October 2014

JURISTA INTERNASIONAL

Iha loron hirak ikus ne'e, publiku nia atensaun foka tomak ba rezolusaun ne'ebe maka hasai husi distintus deputado sira iha Parlamento Nacional. Pontus importante husi rezolusaun ne'e maka hapara kontratu husi jurista internasional sira, inklui assessor internasional hirak ne'ebe fo asesoria iha area judisial nian.
Veteranus da Libertasaun Nasional, apoiu tebes rezolusaun husi PN, no lamenta tebes ho servisu ne'ebe maka jurista internasional (husi Portugal) hala'o durante ne'e, liu-liu hodi defende interese mina Timor iha tribunal internasional, Nai veteranus sira haklaken, ida ne'e nu'udar dalan ida ne'ebe Timor-Leste nu'udar nasaun presiza tebes duni foti, nu'udar jestu ida atu defende dignidade nasaun nian. 
Sociedade civil sira balun, la konkorda ho rezolusaun ne'ebe maka PN hasai. Tuir sira, ida ne'e hanesan ameasa bo'ot ida, tantu iha tempu badak no tempu naruk mai sei influensia lala'ok justisa iha nasaun doben ida nee. Hare ba situasaun hirak ne'e, hau nu'udar mos sidadaun Timor-Leste ne'ebe hadomi tebes rai ida ne'e fo hanoin ruma:
1. Timor-Leste (governo) presiza hanoin ona atu investe pesoal sira kualifikadu iha area justisa nian.
2. Governo presiza kuidadu tebes atu bele foti pasus sira relasiona kazu ne'ebe diskute iha tribunal internasional.
3. Governo presiza fo atensaun maka'as bainhira hakarak atu kontrata advogadu ou jurista internasional hodi defende kazu Timor-Leste iha tribunal internasional.

Tuir publikasaun, husi kazu 51, Timor-Leste lakon ona iha kazu 16. Ida ne'e hanesan "soku" ida maka'as tebes, maibe la signifika katak Timor-Leste tenke lakon esperansa. Sei iha kazu 35, ne'ebe ejiji atensaun maka'as husi governo Timor-Leste atu bele hakat kuidadu maibe hakat ho fiar an.

28 October 2014

ATU HASA’E KRESCIMENTU EKONÓMIA (Sa Ida Maka Timor-Leste Nu’udar Nasaun Presiza Halo?)



ATU HASA’E KRESCIMENTU EKONÓMIA
(Sa Ida Maka Timor-Leste Nu’udar Nasaun Presiza Halo?)


Hakerek Na’in; António JC da Cunha

(Observador Dezenvovlimentu Emprezas Mikro no Ki’ik
Atual Assessor iha Gabinete Vice-Ministro MCIA)
                E-Mail: zecunha_bcu@yahoo.com


A.     Lia Makloke
Vizaun prinsipal husi Plano Estrategico de Desenvolvimento Nacional (PEDN) 2011 – 2030, maka atu hasa’e kualidade moris povu timorenses tomak husi mukit no ki’ak ba iha nivel moris ho rendimentu medio-Alto. Ida ne’e signifika katak, iha 2030, rendimentu per kapita povu timorenses maka entre US$ 3,946.00 to’o US$ 12,195.00. Ida ne’e atu hateten mos katak, povu Timor-Leste presiza moris iha nivel krescimentu ekonómia ne’ebe às.

Atu bele atinji vizaun bo’ot ida ne’e, maka presiza tebes duni estabelese atividades ekonómia naun petrolifera ida sustentavel no diversifikada. Ida ne’e atu fo hanoin mos katak, entidades hotu Timor-Leste nian, liu-liu setór estatal/publiku, setór kooperativa no setór privadu presiza hanoin alternative seluk no la lika ona depende demais ba receitas husi petroleo nian, maibe buka atu halo ekspansaun ba atividades setór ekonómia sira seluk, liu husi modernizasaun setór Agricola, fortifikasaun setór turismu, hasa’e kualidade atividades setór privadu no industrias nacionais, i nei-neik maibe bei-beik, dezenvolve kualidade emprezas mikro no ki’ik timorenses sira nian.

Maluk le’e na’in sira, artigu opiniaun ida ne’e, hakerek na’in sei foka liu ba iha sa ida maka Timor-Leste nu’udar nasaun presiza halo atu bele hasa’e krescimentu ekonómia nasional.

B.      Definisaun Krescimentu Ekonómia.

krescimentu ekonómia tuir ensiklopedia livre katak prosesu mudansa kondisaun ekonómia nasaun ida nian ne’ebe iha sustentabilidade hodi atinji metas ne’ebe maka di’ak liu durante periodu ruma.

Krescimentu ekonómia nu’udar sasukat ida prinsipal no importante tebes hodi avalia nivel moris povu iha nasaun sira mundu ne’e. Liu husi krescimentu ekonómia, ita bele sukat, karik nasaun ida bele tama iha kategoria nasaun avansadu (nasaun 1o mundu), nasaun dezenvolvidu ka komesa avansadu (nasaun 2o mundu) ka nasaun ki’ik/ sub-dezenvolvidu (nasaun 3o mundu).

Estados Unidos da America, Japaõ, Alemanha, nu’udar ezemplu nasaun tolu ne’ebe tama iha kategoria nasaun avansadu sira (nasaun 1o mundu) i Xina, India no Singapura nu’udar ezemplu nasaun tolu ne’ebe tama iha nasaun dezenvolvidu ka komesa avansadu (nasaun 20 mundu).

Tuir matenek na’in balun, ne’ebe maka hakerek na’in sita, hateten katak, krescimentu ekonómia nasaun ida nian ne’e influensia husi variabel hirak hanesan; Gross National Product (GNP), konfiansa ba dezempenhu governo no sistema pólitika, nivel pobreza (ema ki’ak), no nivel krescimentu ba populasaun. No ba Timor-Leste, tuir Diresaun Nacional Politika Ekonómia, Diresaun Jeral Finansa Estado, Ministerio de Finanças (Fevereiro 2013) nian katak krescimentu ekonómia determina husi faktores sira hanesan; Investimentu Fízika/Stok Kapital, Kapital Humanu, no Total Fator Produtividades.

Tuir mai hakerek na’in hakarak atu halo analiza simples ida konaba oinsa maka atu hasa’e krescimentu ekonómia nasional bazeia ba iha variabel no indikadores determinante ne’ebe maka iha bazeia ba Gross National Product (GNP), konfiansa ba dezempenhu governo no sistema pólitika, nivel pobreza (ema ki’ak), no nivel krescimentu ba populasaun.;

Gross National Product (GNP).

Gross National Product ka Produtu Nacional Bruto (PNB) inklui valor produtus iha forma bens no serviços ne’ebe maka produs husi populasaun nasaun ida (nacional) durante tinan ida, inklui produsaun bens e serviços ne’ebe produs husi sidadaun nasional ne’ebe hela iha rai li’ur, maibe la inklui produsaun ne’ebe maka emprezas estrangeira hala’o iha area nasaun refere. Iha artigu ida ne’e, hakerek na’in sei hare ba iha Gross Domestic Product (GDP) Timor-Leste.

Tuir livro Timor-Leste National Accounts 2004-2010 ne’ebe produs husi Ministerio de Finanças, hakerek katak periodu tinan 2010, Gross National Income (GNI) US $ 3,167, kompostu husi oil sector US $ 2,110 ka 67% no non-oil sector US $ 1,057 ka 33%. Bainhira ita hare fali iha GDP Timor-Leste, jeralmente, ekonómia Timor-Leste iha 4, 130, kompostu husi oil sector US $ 3, 2555 ka 79% no non-oil sector US $ 875 ka 21%. Dadus ida ne’e atu hateten mai ita katak, Timor-Leste to’o ohin loron sei depende maka’as tebes iha receitas husi petróleu (mina & gas).

Tuir dadus husi index mundi hatudu katak GDP Timor-Leste hahu husi 2011 to’o 2013 sempre deminui (tu’un). GDP 2011 iha 12%, GDP 2012 iha 8,3% no GDP 2013 iha 8,1%, no bazeia ba dadus husi Asian Development Bank (ADB) krescimentu GDP sa’e fali ba iha 8,5% iha Abril 2014. Dadus husi index mundi no ADB ne’e, la iha separasaun konaba oil sector no non-oil sector. Maske nune’e, hakerek na’in hakarak sita ba le’e na’in sira hotu katak, entidades hotu iha Timor-Leste, liu-liu governo presiza duni ona buka alternativa ekonómika seluk hodi hasa’e krescimentu ekonómia Timor-Leste.

Konfiansa ba Dezempenho Governo no konfiansa pólitika.

Konfiansa ba iha dezempenho governo no konfiansa pólitika, nu’udar fatór determinante ida ba iha krescimentu ekonómia nasional. Liga ba iha kontekstu Timor-Leste ohin loron, V Governo Konstitusional estabelese husi partidu tolu ne’ebe maka hetan asentu iha parlamentu hanesan CNRT, PD, no Frente-Mundança, hodi forma Governo Bloku Koligasaun.
Tinan rua liu ona V Governo Konstitusional servi nasaun doben RDTL.  Iha progresu balun ne’ebe maka povu senti dau-dauk ona, maske ita mos konsiente katak iha buat barak maka seidauk los. Durante tinan rua nia laran, hakerek na’in observa katak publiku, liu-liu NGO’s no partidu opoziasaun FRETILIN fo notas mean ba iha dezempenho governo bloku koligasaun. Iha jornal nasional sira (22/10/2014) deputada husi Bankada FRETILIN Sr. Estanislau Aleixo da Silva katak orsamentu OJE kuaze tinan 6,571,895,409 la fo impaktu ba iha dezenvolvimentu ekonómia iha rai laran. Dezenvolvimentu iha Timor-Leste ne’ebe maka sei la’o nei-neik tebes, sai hanesan preukupasaun bo’ot ba povu tomak hodi hamosu dúvidas atu atinji metas 2030 nian.
Maske nune’e, hakerek na’in konsiente katak povu maioria sei iha konfiansa pólitika ba Bloku Koligasaun no kontinua tau fiar nafatin ba V Governo Konstitusional atu hadi’ak krescimentu ekonómia iha Timor-Leste. Maske iha fulan hirak liu ba, isu sira konaba rezignasaun Primeiro Ministro Xanana Gusmão no remodelasaun maka’as tebes, maibe bloku koligasaun kontinua metin nafatin hodi servisu hamutuk dezenvolve ekonómia iha nasaun doben ida ne’e.
Nivel Pobreza

Relatoriu husi Global Hunger Index (GHI) ne’ebe hatu’ur Timor-Leste nu’udar nasaun ne’ebe maka nia povu hamlaha, i númeru povu mukit no ki’ak ne’ebe nia porsentazem to’o 41%, sai hanesan sasukat ida ne’ebe maka hatudu katak nivel pobreza ka ema ki’ak iha Timor-Leste sei ás tebes.
Tuir hanoin husi matenek na’in balun, hateten katak povu kbi’it laek bele fahe ba kategoria tolu (3) maka hanesan; mukit, ki’ak no atu ki’ak. Mukit katak populasaun hirak ne’ebe moris iha linha pobreza nia okos no susar tebes atu hetan rendimentu hodi sustenta sira nia moris loron-loron. Ki’ak katak populasaun hirak ne’ebe hetan ona rendimentu, maibe rendimentu ne’ebe sira hetan la to’o hodi utiliza ba sira nia atividades loron-loron. No besik atu ki’ak katak populasaun hirak ne’ebe hetan rendimentu ona, maibe rendimentu ne’ebe sira hetan natón para hodi hán de’it.
Tuir dadus husi Timor-Leste Labour Force Survey 2010 (TLLFS) hatudu katak fontes rendimentu ba uma kain sira iha Timor-Leste ne’e 51% husi atividades agrikultura no peska. Mais ou menus 64% populasaun iha uma kain nia rendimentu / salariu menus husi US $ 200 (Dollar Americano Atus Rua) kada fulan. Husi 64% populasaun, iha uma kain hamutuk 23% populasaun nia rendimentu/salariu menus US $ 50 (Dollar Americano Lima Nolu).
Hanesan ita hotu hatene ona, atividades ne’ebe maka hala’o husi agrikultor no peskador sira barak liu maka hodi ba konsumu rasik ou ho liafuan seluk ita temin dehan atividades subsistensia. Nune’e, entidades hotu Timor-Leste nian presiza servisu maka’as hodi bele atinji metas 2030, katak krescimentu ekonómia per kapita povu timorenses sei to’o iha nivel mediu-alto.


      Nivel Krescimentu Populasaun
Nivel krescimentu populasaun Timor-Leste husi tinan ba tinan sempre aumenta hela de’it.  Tuir dadus husi Banku Mundial Asia Leste nian no Pacific Economic hakerek katak total populasaun to’o iha Abril 2014 ne’e hamutuk 1,2 miliaun, ho nivel agregadu krescimentu populasaun porsentu 2.9 (2.9%). Bazeia ba Diresaun Nacional Estatistica husi Ministerio das Finanças iha livro Timor-Leste em Númeru liu husi projeksaun populasaun hatudu katak iha tinan 2010 populasaun Timor-Leste iha 1,066,409, ne’ebe maka tinan-tinan númeru populsaun sempre aumenta entre 2.9% to’o 3.0%. Tuir dadus husi census ne’e mos hatudu katak, númeru populasaun ho idade entre tinan 0 to’o tinan 15  maka porsentu bo’ot liu hotu ho nia porsentazem hamutuk 44,8% ka 515.203 populsoens.
Krescimentu populasaun liga ba iha krescimentu ekonómia, sai hanesan forsa de trabalho ida ne’ebe maka bele kontribui maka’as hodi servisu ba iha dezenvolvimentu ekonómia nasaun ida nian. Tuir dadus husi Timor-Leste Labour Force Survey 2010 (TLLFS 2010) hatudu katak  populasaun ne’ebe maka nia idade tinan 15 ba leten bazeia ba census 2010 hamutuk 627,000. Husi total populasaun ne’e, fahe ba parte rua maka forsa de trabalho (labour force) iha 262,000 no sira ne’ebe la ativu iha 366,000. Forsa de trabalho fahe fali ba parte rua, hirak ne’ebe servisu iha 252,000 no hirak ne’ebe la hetan servisu iha 9,000. Hirak ne’ebe maka servisu ne’e maioria tuir dadus TLLFS 2010 nu’udar agrikultor no peskador 51%. No iha dadus ikus Setembro 2014, DNE ministerio finansas relata katak númeru dezempregu iha Timor-Leste oras ne’e sa’e ona ba iha 16 mil populasoens.
Bazeia ba dadus ne’e, hatudu katak forsa de trabalho Timor-Leste sei menus tebes, nune’e presiza iha alternativa kampu de servisu hodi bele akumula hotu idade produtivu timorenses nian.

3. Sa ida Maka Timor-Leste nu’udar Nasaun presiza halo?

Bazeia ba konstituisaun Republica Democratica de Timor-Leste artigu 138 hateten katak Timor-Leste iha orgaun tolu maka nu’udar autor prinsipal ba dezenvolvimentu ekonómia nasional, maka hanesan Setór Publico (governo), setór privado, no setór kooperativa. Atu bele hasa’e krescimentu ekonómia iha nasaun doben ida ne’e, presiza iha dezempeñu ne’ebe maka di’ak husi orgaun prinsipal tolu ne’ebe refere. Maluk le’e na’in sira, mai ita hare hamutuk tók sa ida maka setór publiku, setór privado, no setór kooperativa presiza halo;
Setór Publiku.

Iha kontekstu dezenvolvimentu ekonómia Timor-Leste ohin loron, setór públiku hatudu papel ne’ebe importante tebes iha prosesu hotu krescimentu ekonómia nasaun nian. Iha dékade ikus Timor-Leste nia ukun an ne’e, setór públiku maka sai nu’udar autor prinsipal. Dezenvolvimentu infrastrutura bazika hanesan estradas, pontes no elektrisidades ne’ebe hala’o husi Ministerio das Obras Publica, dezenvolvimentu ekonómia komunitaria ne’ebe hala’o husi Ministerio Comércio, Indústria e Ambiente, no dezenvolvimentu kapital humanu ne’ebe hala’o husi Ministerio da Edukasaun. Maske nune’e, dezenvolvimentu ne’ebe maka ohin loron la’o dau-dauk, seidauk atinji metas ne’ebe ita hotu hakarak katak povu nia moris di’ak.
Fontes orsamentu ne’ebe maka governo iha, sei depende maka’as tebes Orsamentu Jeral Estadu, ne’ebe maka 95% sei foti husi receitas petroleum nian (3%) no iha 5% de’it maka mai husi receitas non petroliferu. Iha tinan rua ikus ne’e, ita hare dezenvolvimentu infrastrutura, ekonomia no edukasaun la’o maka’as tebes. Maibe buat hirak ne’e hotu seidauk bele responde necesidades povu timorenses sira hotu.
Nune’e, sa ida maka setór publiku presiza halo?
1.      Fokus ba obras servisu tuir kompetensia membrus do governo idak-idak ne’ebe maka deside ona iha konsellu ministro bazeia ba dekretu lei N0. 41/2012. Bazeia ba indikadores ne’ebe maka hakerek na’in esplika uluk ona, pontu ida hatudu katak, dezempenho governo sei ki’ik tebes atu bele atinji metas ba moris di’ak povu nian. Hakerek na’in hare no observa katak kauza hirak ne’e bele mosu tamba dala ruma governante sira servisu ultrapasa tiha kompetensia ne’ebe maka sira iha.
2.      Had’ia linha koordenasaun no komunikasaun entre linha ministerial. Koordenasaun no komunikasaun entre linha ministerial presiza tebes duni atu hadi’a di’ak liu tán. Durante ne’e ita hotu bele hare no senti katak linha koordenasaun no komunikasaun entre ministerio relevantes la dún la’o di’ak. Hakerek na’in nia hare no observasaun katak dala barak entre ministerio ida ho ministerio hanesan halo fali kompetisaun ba malu. Katak ministerio ida ne’ebe maka nia ezekusaun bo’ot liu.
3.      Servisu ba iha interese no nesesidade povu nian, la’os ba interese no nesesidade partidaria ka grupu nian. Governante sira hotu, hanesan le’e na’in sira hatene ona, nia atensedentes mai husi partidu pólitiku. Sai ona segredu publiku katak, governante barak fo prioridade bo’ot liu sira nia grupu partidaria, duke ba publiku em jeral. Apoiu neebe governo haraik liu husi subvensoens publika, ita bele temin 60% ba kolegas no amigus grupus partidaria no 40% de’it maka povu ne’ebe necesitadu duni.
4.      Estabelese leis no regulamentus ne’ebe maka kria ambitu de kompetividades no justu ba entidades hotu timorenses nian, nune’e bele kontribui ba iha krescimentu dezenvovlimentu ekonómia nasional.
5.      Haburas prinsipiu Double D ka Dúdu no Dáda. Ida ne’e atu hateten katak governo presiza dúdu no dada emprezas no kooperativa hirak ne’ebe maka iha kapasidade no prospero di’ak iha futuru.
6.      Haraik dalan ne’ebe bo’ot liu tan ba setór privadu, emprezas mikro no emprezas ki’ik, inklui setór kooperativa Timor-Leste tuir prinsipiu profesionalismu, hodi hola parte ativu iha prosesu dezenvolvimentu nasional. Governo presiza hanoin ona atu fó oportunidade ba setor privadu no kooperativa, iha aktividades ekonómika ne’ebe dala barak nia jestaun bainhira hala’o husi parte governo la hatudu efisiensia no efikasia. Governo presiza onéstu ho limitasaun kapasidade ne’ebe iha. Iha kontekstu dezenvolvimentu ekonómia nasional ne’e, hakerek na’in prefere liu atu governo bele fo oportunidade ne’ebe bo’ot liu ba autor industrial, komersial, emprezas mikro no emprezas ki’ik Timor-Leste.

Setór Privadu
Prezensa Câmara Comércio Industria Timor-Leste (CCI-TL) iha tinan lima ikus ne’e, hatudu duni sira nia papel ne’ebe importante no ativu nu’udar parseiru prinsipal governo nian. Maske nune’e, hanesan setór publiku, setór privadu Timor-Leste mos seidauk hatudu dezempenhu ne’ebe maka postivu iha prosesu dezenvolvimentu ekonómia nasional.
Maluk le’e na’in sira, dezempenhu setór privadu Timor-Leste menus tebes, tamba maioria husi emprezariu nasional sira halai liu iha area konstrusaun civil (fíziku). Ida ne’e signifika mos katak, setór privadu Timor-Leste maioria sei hein liu projectu fíziku ne’ebe maka (sei) oferese husi governo. To’o ohin loron ita seidauk hare esforsu tomak seitor privadu Timor-Leste liu husi CCI-TL hodi dezenvolve atividades industrial, komersial, emprezas mikro no emprezas ki’ik Timor-Leste. nune’e, atu bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonómia nasional, nune’e buat ne’ebe setór privadu Timor-Leste presiza halo maka hanesan tuir mai;
1.      Muda mentalidade dependensia ba independensia (indo = mandiri/berdikari), liu-liu halakon dependensia ba iha projectu fíziku husi governo.
2.      Fokus ba aktividades ekonómika hirak ne’ebe bele garante sustentabilidade ekonómika hanesan; atividades industrial, komersial, emprezas mikro no emprezas ki’ik.
3.      Haburas karakter empreendedorismu nu’udar prinsipiu prinsipal husi autor industrial, komersial emprezas mikro no emprezask ki’ik timorenses hotu.
4.      Presiza kria diversifikasaun ba atividades emprezarial ne’ebe maka bele garante sustentabilidae ekonómika husi autor emprezas hirak ne’e rasik.
5.      Autor emprezas (setór privadu) timorenses presiza tebes konsolida an intermus de organizasaun, administrasaun no jestaun.
6.      Kria no haraik oportunidade empregu ba povu timorenses tomak. Tuir dadus ne’ebe registu iha Diresaun Nacional Komérsiu Internu, hatudu katak númeru emprezas ne’ebe maka oras ne’e iha mais ou menu onze mil ital. ida ne’e nu’udar forsa bo’ot ida, ne’ebe maka bele absorve hotu forsa trabalho sira iha Timor-Leste. Se ita bazeia ba iha dadus dezempregu 16 mil ne’ebe iha, maka karik onze mil ital emprezas ne’e haraik servisu ba mínimu forsa de trabalho na’in rua, maka bele akumula hotu ona (11.000*2=22.000). se karik, forsa trabalho ne’ebe iha bele akumula hotu husi emprezas ne’ebe eziste, hakerek na’in fiar tebes katak sei bele fó kontribuisaun ne’ebe maksímu ba iha krescimentu ekonómia Timor-Leste nian.

Setór Kooperativa
Iha tinan rua (2) ikus ne’e, setór kooperativa Timor-Leste hatudu progresu ne’ebe positivu tebes. Tuir dadus husi Gabinete Vice-Ministro MCIA no Diresaun Nacional Cooperativa, Micro e Pequenas Empresas hatudu katak oras ne’e númeru kooperativa iha Timor-Leste atinji ona 152, ne’ebe kompostu husi kooperativa Terceira grau ka Confederação Nacional das Cooperativa de Timor-Leste iha ida, kooperativa Segundo grau ka Federasaun Nasional Kooperativa iha 4, maka hanesan Federasaun Kooperativa Peska Atauro, Federasaun Kooperativa Multisektoral Liquiça, Federesaun Kooperativa Agricola (C-SALT) no Federasaun Kooperativa Kreditu Hanai Malu i kooperativa primeiro grau iha 147.
Kooperativa nu’udar klibur husi mínimu ema na’in 15 ne’ebe maka iha hanoin no interese hanesan halibur hamutuk hodi hala’o atividades ekonómika. Oras ne’e, iha Timor-Leste, kooperativa kreditu ne’ebe domina husi Credit Union maka barak liu iha Timor-Leste. atividades prinsipal husi CU maka rai no impresta osan. Maske nune’e, kontribuisaun CU ba iha krescimentu ekonómia nasional ita seidauk hare hetan. Kooperativa sira seluk hanesan; Agricola, peska, multisektoral no sira seluk foin maka hahu hakbi’it sira nia an. Prezensa husi federasaun kooperativa ne’ebe iha, sei kontribui maka’as liu ba iha progresu kooperativa primeiro grau sira, nune’e ikus mai bele hasa’e krescimentu ekonómia iha rai laran. Nune’e, atu hasa’e krescimentu ekonómia iha rai laran (Timor-Lestse), sa ida maka setór kooperativa presiza halo?
1.      Kooperativa Timor-Leste presiza sai lalais husi situasaun inferior ne’ebe durante ne’e metin iha sira nia lét.
2.      Kooperativa presiza konsolida an intermus de organizasaun, administrasaun no jestaun.
3.      Kooperativista sira presiza hanoin atu kria atividades negosiu nu’udar parte ida husi atividades kooperativa. Signifika katak presiza iha diversifikasaun de atividades.
4.      Kooperativa presiza ona kuda espiritu empreendedorismu iha kakutak membrus idak-idak.
5.      Kooperativista sira presiza garante nafatin neutralidade, independensia no sustentabilidade. Signifika katak kooperativista sira la bele lori kooperativa nu’udar organizasaun ba iha intereses partidu pólitiku.

Nu’udar klibur husi ema kbi’it laek sira, kooperativa iha duni papel ida prinsipal no importante tebes hodi hamenus ou se bele halakon mukit no ki’ak iha Timor-Leste.

Konkluzaun
Plano Estrategico de Desenvolvimento Nacional 2011-2030 (PEDN) sai hanesan metás prinsipal ba autor ekonómiku hotu hodi atinji krescimentu per kapita mediu-alto (US$ 3,946.00 to’o US$ 12,195.00). Atu bele atinji metas hirak ne’e hotu, maka presiza iha atensaun ne’ebe maka’as ba variabel no indikadores hirak hanesan, hasa’e GDP no GNI per kapita, hadi’a dezempenho governo no konfiansa pólitika, hatu’un númeru probeza ka ema ki’ak, no fortifika kualidade krescimentu populasaun timorenses.
Nune’e, autor prinsipal dezenvolvimentu ekonómia nasional ne’ebe tutela ba orgaun vital tolu hanesan; setór publiku, setór privadu no setór kooperativa presiza tebes fo liman ba malu liu husi parseria, ne’ebe maka hametin husi koordenasaun no komunikasaun ne’ebe sólidu.
Setór publiku presiza servisu tuir tarefas servisu ne’ebe deside ona iha konsellu ministro bazeia ba dekretu lei 41/2012. Setór privadu no kooperativa Timor-Leste presiza tebes ona atu konsolida an intermus de organizasaun, administrasaun no jestaun. Atu taka artigu ida ne’e, hakerek na’in sei hato’o lia fuan murak ne’ebe maka ema matenek na’in sira sempre hateten     nu’udar refeksaun ba ita hotu “ O SEI KU’U SA IDA MAKA O KÚDA”.

NB. Artigu ida ne’e nu’udar opiniaun privadu no la reprezenta instituisaun ruma.