Plano Estratejico Desemvolvimento Nacional (PEDN) 2011-2030, nu'udar mata dalan prinsipal ba Republica Democratica de Timor-Leste (RDTL) atu bele hakat no banati tuir. PEDN ne'e estabelese ho objetivu prinsipal maka atu kore povu timorenses tomak husi mukit, ki'ak no beik. Ida ne'e signifika katak, to'o iha tinan 2030, maioria povu timorenses nia rendimentu per kapita, atinji ona mais ou menus US $ 3,000.00 (Dollar Americano Rihun Tolu). Ida ne'e la'os mehi ne'ebe maka fasil, maibe mos la'os posibel ba entidades hotu timorenses atu atinji.
Tamba ne'e, nu'udar timorenses ida, hakarak kontribui mos hanoin balun, konaba sa ida maka ita, nu'udar nasaun presiza halo, nune'e bele kontribui ba redusaun mukit, ki'ak no beik iha nasaun doben ida ne'e. Iha buat importante tolu (3), maka bele sai hanesan xave atu bele hakat to'o iha mehi 2030 ne'e;
1. Ambisaun (MEHI). Timor-Leste iha ona ambisaun ne'ebe bo'ot no furak tebes, ne'ebe maka fundador sira nasaun ne'e hatu'ur ona iha PEDN 2011-2030. Ida ne'e nu'udar pasu ida importante i signifikante tebes, no sai hanesan aliserse ba dezenvolvimentu krescimentu ekonomia iha nasaun riku mina ida ne'e. Ambisaun ne'ebe hakerek ona iha livro PEDN, presiza komunga husi entidades timorenses hotu, ho hanoin ida, espiritu ida no dezeiju ida hodi hare mehi ida deit ba timorenses tomak nia moris di'ak. Ukun nain sira iha nasaun doben ida ne'e (governantes no deputadus sira), presiza hare povu hanesan sujeitu ne'ebe prinsipal, la'os nu'udar objetivu, nune'e bele eksplora hodi hetan benefisiu ba interese privadu, grupu ka kor politiku ruma. Ambisaun ne'ebe maka, tenki sai ambisaun nasional, la'os ambisaun partidaria.
2. Abilidade (MATENEK). Ambisaun ne'ebe hakerek ona iha PEDN 2011-2030, tenki hetan suporta husi abilidade (MATENEK). Abilidade povu timorenses tomak, sei sai hanesan sasukat prinsipal hodi hare progresu nasaun RDTL ida nee. Atu bele atinji mehi bo'ot 2030, hakarak ka lakohi povu timorenses tomak tenki matenek. Timorenses tomak tenki intelegente no esperto, nune'e bele kontribui ba iha dezenvolvimentu RDTL liu husi aspektu hotu moris nian.Inteligente katak iha hanoin ne'ebe luan, esperensia ne'ebe bo'ot, vizaun ne'ebe dok hodi hare ba intereses nasional katak intereses povu timorenses tomak. Esperto katak iha kapasidade atu halo dezenvolvimentu liu husi dalan kreatividades no inovasaun, katak ema ne'ebe maka hare difikuldades nu'udar dezafius i la'os problemas. Tamba ne'e, hakarak ka lakohi, timorenses tomak tenki haka'as an, hasa'e nia abilidade (matenek), teknikamente i mentalmente, hodi lori povu rai ida ne'e ba moris diak iha futuru.
3. Atitude (Hahalok). Atitude maka nu'udar xave importante liu hotu hodi suporta ambisaun no abilidade ne'ebe maka povu timorenses tomak iha. Timorenses tomak ne'ebe maka iha ambisaun (mehi) no abilidade (matenek) as, presiza iha atitude ne'ebe kmok no di'ak. Bainhira atitude (hahalok) povu timorenses la di'ak ambisaun ne'ebe hakerek ona PEDN hela naran deit alias HELENA. Nune'e mos bainhira timorenses ne'ebe iha abilidade as (matenek), maibe nia atitude la di'ak, maka matenek ne'ebe nia iha la iha folin no valor. Atitude ka hahalok at hirak ne'ebe timorenses presiza hakribit maka hanesan; Korupsaun, Indisiplina, Barukten. Bainhira timorenses tomak bele kombate hahalok at tolu ne'e, maka moris di'ak iha 2030 mai ne'e kestaun de tempu deit ona.
Ambisaun, Abilidade no Atitude nu'udar palavra xave tolu ne'ebe importante tebes no sai hanesan fator determinante hodi atinji mehi kmok iha PEDN katak hasa'e krescimentu ekonomia, hamenus (halakon) mukit, ki'ak no beik iha nasaun doben Republica Democratica de Timor-Leste.
No comments:
Post a Comment