JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

9 January 2015

RE-ESTRUTURASAUN




By António J.C. da Cunha
“Observador Dezenvolvimento Emprezas Mikro no Ki’ik Timor-Leste”






Iha inisiu tinan foun 2015 ne’e, públiku tomak Timor-Leste nia atensaun sei foka liu ba iha realizasaun husi mensagem ne’ebe maka Primeiro Ministro da RDTL Kay Rala Xanana Gusmão hato’o liu husi media nasional sira iha fim do anno (26 de Desembro 2014) liu ba. Pontus prinsipal husi mensagem PM Xanana nian maka promesas ba dala ida tán atu halo mudansas ida drástika ba estrutura V Governo Konstitusional ne’ebe maka tuir ema barak nia haré “bokur” demais liu. PM Xanana rasik husu ona deskulpa ba nia kompanheiro membrus do governo hotu, bainhira karik sira nia naran tama iha lista re-estruturasaun ida nee. Konaba ida ne’e, la iha ema ida maka sei tau ba kestoens, tamba direitu tomak tuir konstituisaun haruka iha PM Xanana nia liman.

Bainhira ita ko’alia konaba re-estruturasaun, buat ne’ebe ita hanoin maka habo’ot ou haki’ik fali estrutura ne’ebe oras ne’e eziste ona. Hare ba realidade V Governo Konstitusional agora, klaru katak re-estruturasaun ida ne’e nia objetivu atu hamenus (haki’ik) númeru governantes sira. Hanesan ita hotu hatene ona, isu konaba Re-Estruturasaun ne’e mosu kle’ur ona, desde kedas iha tinan 2013. Iha momentu ne’eba liafuan ne’ebe ita rona bei-beik maka Remodelasaun.

Lian remodelasaun mosu bainhira PM Xanana hamutuk ho membrus V Governo Konstitusional hotu hala’o retiru durante loron tolu iha Dare, hodi haré, diskute no halo evaluasaun i avaliasaun konaba dezempenha governantes sira hotu durante tinan ida nian. Maibe, remodelasaun ikus mai la akontese tamba momentu ne’eba PM Xanana deklara katak tinan 2012 (Agostu) to’o 2013 hanesan tinan ba hadi’a uma laran. Hafoin de retiru Dare, isu remodelasaun mos lakon.

Iha 2014, isu remodelasaun komesa mosu fali iha públiku nia futar matan. Maibe tamba akontesementu importante lubuk ida ne’ebe mosu iha Timor-Leste iha momentu ne’eba, ne’ebe maka liga liu ba iha intereses nasional estratejiku, nune’e isu ida ne’e (remodelasaun) mos la konsege realiza. Agora, públiku komesa hein fali realizasaun husi promesas PM Xanana nian iha inisiu tinan 2015 ne’e.


Tamba sa Tenki Halo Re-Estruturasaun?
Liga ba mensagem PM Xanana nian, ne’ebe maka públiku hotu lé’e no akompanha ona, tuir mai hakerek na’in hakarak atu tau netik hanoin ruma, liu-liu konaba razaun hamosu re-estruturasaun no nia impaktu ba situasaun Timor-Leste jeralmente. Hakerek na’in hakarak kontribui netik hanoin ruma, atu ita hotu bele prepara no kumpriende di’ak liu tan hodi simu mudansas hotu ne’ebe maka sei mosu mai iha ita nia le’et. Perguntas ba ita maka ne’e, tamba sa tenki halo re-estruturasaun? Iha opiniaun barak ne’ebe maka públiku, observador, politiku no akadémiku sira hato’o ona. Iha momentu ida ne’e permite atán hau atu bele halo resumu simples bazeia ba opiniaun hirak ne’ebe maka temin ne’e;
  1.  Estrutura V Governo Konstitusional “boku” demais. Estrutura V Governo Konstitusional ne’e iha 55 membrus do governo ne’ebe maka kompostu husi;
    1)   Primeiro Ministro.
    2)   Vice-Primierio Ministro 1;
    3)   Ministros iha 14;
    4)   Vice-Ministros iha 12;
    5)   Secretario de Estados iha 27.

    Estrutura ida ne’e konsidera “bokur” demais no hatodan tebes despezas governasaun V Governo Konstitusional nian. Perguntas maka ne’e, Será que númeru governante presiza hamenus to’o 45% - 50%? Le’e na’in sira hotu bele fó nia opiniaun no ánaliza rasik.
  2.  Produtividades servisu ne’ebe la dún di’ak. Públiku haré katak produtividades servisu governantes sira sai hanesan kestoens ne’ebe maka durante ne’e sira preukupa. Rezultadu servisus dala barak liu lá kondis ho gastus (despezas) ne’ebe maka iha. Viajem estranjerius barak tebes, estudu de komparativu fila-fila, orsamentu ba apoiu liu husi subvencoens publiku bo’ot tebes, maibe seidauk hatudu progresu ne’ebe signifikante.
  3.  Kualidade ezekusaun ki’ik tebes. Tinan-tinan ezekusaun orsamentu sempre liu husi 80% husi total orsamentu ne’ebe iha. Maibe, tuir públiku sira haré no opiniaun katak maske nune’e, kualidade husi ezekusaun ne’e ki’ik tebes no jeralmente la dún fo influensia ba progresu dezenvolvimentu iha Timor-Leste.
  4. Koordenasaun no komunikasaun entre linha ministerial no iha intraministeriu ne’ebe “fraku”. Koordenasaun no komunikasaun durante ne’e sai hanesan bareira bo’ot ida ba iha dezempenha V Governo Konstitusional nian. Públiku dala barak hare no nota katak, entre ministeriu sira hanesan fali kompete ba malu, nune’e dalabarak hamosu dupla servsiu. Ezemplu ida Ministerio A halo atividades A, Ministerio B mos halo hotu atividades A (interministerial). ezemplu seluk, Ministro halo servisu A, Vice-Ministro no Secretario Estado sira mos halo servisu A (Intraministeriu).
Pontus hirak ne’e hotu, sai hanesan barométru ida ne’ebe halo sosiedade barak “hakilar” ba PM Xanana atu halo lalais mudansas. Nune’e mos partidu opoziasaun FRETILIN sempre kestiona hela de’it konaba efetividades no efisiensia husi plano asaun no ezekusaun, maske tinan hirak ikus ne’e deputadu sira iha uma fukun Parlamento sempre “futu” lian ida de’it liu husi dalan konsesu hodi aprova orsamento geral estado.

The Right Man in The Rigth Place
Susesu organizasaun hotu-hotu, tantu privadu komu governo nian sempre kaer metin prinsipiu the right man in the right place. Ida ne’e signifika katak hatu’ur ema ne’ebe lós (badaen) iha fatin (pozisaun) ne’ebe lós ou tuir duni ema ne’e nia badaen (espesialidade).

Hanesan PM hateten iha nia mensajem no públiku barak mós ko’alia ona, katak oras ne’e iha Timor-Leste iha ona matenek barak ho nivel edukasaun formal ne’ebe maka ás no bo’ot (S-3, S-2). Maibe atu hili matenek na’in sira ne’e tuir prinsipiu the right man in the right place hodi assume kargu ruma iha governo ne’e la fasil hanesan ita hotu nia hanoin. Atu bele tú’ur iha governo nia laran, la’os presiza de’it abilidade formal edukasaun (S-3, S-2) maibe liu-liu presiza iha abilidade prátika (atu implementa) katak esperensia no kapasidade nu’udar lideransa. Tamba ne’e, hakerek na’in hanoin katak, atu bele tú’ur nu’udar governantes ida (ministro/vice-ministro) hodi hala’o dezenvolvimento ba nasaun ida ne’e, maka presiza tebes individu sira hanesan tuir mai;

1.    Matenek ou badaen. Matenek ou badaen ne’e la signifika katak tenki ema ne’ebe hasai ona kúrsu formal S-3 ka S-2, maibe haré liu ba konhesementu ne’ebe individu ne’e iha liga ba kna’ar ne’ebe nia simu. Individu ne’ebe assume kargu iha governo tenki iha ambisaun ne’ebe ás no bo’ot servisu hodi atinji objetivu nasional (intereses nasional) la’os objetivu partikular (intereses partidaria).

2.    Esperensia. Esperensia maka mestre di’ak liu hotu, hanesan palavra save ba organizasaun hotu-hotu bainhira hakarak atu rekruta funsionariu ruma. Iha situasaun ida hanesan agora, matenek timorenses ne’ebe de’it maka sei hetan fiar husi PM Xanana tenki prontu atu hala’o servisu no ezekuta planu asaun hotu ho kualidade, nune’e bele benefisia ba bem estar povu Timor-Leste nian. Kuandu nune’e ona, PM Xanana tenki fihir no hili duni individu ne’ebe iha ona esperensia ba pozisaun ne’ebe sei haraik ba nia.

3.    Kapasidade lideransa. Lideransa nu’udar fatór ida importante liu hotu iha kualker organizasaun ka instituisaun. Hakerek na’in fiar katak, PM Xanana konhese di’ak ona nia membrus governo sira durante tinan rua resin ne’e. PM Xanana hatene ona se maka iha kapasidade atu assume pozisaun ida no se maka lae. Kapasidade lideransa importante tebes hodi bele influensia atividades hotu ne’ebe la’o iha ministerio ida nia laran. Ministros sira alêmde tenki iha kapasidasde lideransa, presiza mos iha kapasidade nu’udar jestór. Atividades barak iha ministerio laran la’o la dún di’ak tamba, dala barak governantes (ministros) sira la iha kapasidade atu lidera ministerio ne’ebe iha no la iha konhesementu (esperensia) atu halo jestaun ne’ebe maka di’ak iha ministerio laran.

4.    Atitude nu’udar Governantes. Governantes sira presiza hatuur sira nia an nu’udar figura públiku ne’ebe ema hotu sei tau matan no banati tuir. Iha kazu barak iha anterior ne’ebe maka hatudu atitude governantes sira durante assume sira nia kna’ar nu’udar membrus governo. PM Xanana presiza halo diagnostiku psikologiku ida ba governantes sira hotu hodi hatene lolos sira nia hahalok no mentalidade, karakter ne’ebe sira iha nune’e bele hala’o sira nia kna’ar nu’udar membrus governo ho di’ak. Governantes sira tenki sai hanesan lalenok ba identidade kultura sivilizado Timor-Leste nian. Ba kestoens ida, PM Xanana certo que hatene muito bem governantes “malandru” no “mal atitude” sira ne’ebe maka iha.

5.    Honestidade. Iha PM Xanana nia mensagem, mensiona konaba individu matenek na’in timorenses sira ne’ebe maka oras ne’e barak tebes ona, maibe individu hirak ne’ebe iha honestidade, laran mos no hanoin mos ba bem estar povu nian la barak ona. Realidade ida ne’e, tuir hakerek na’in, sai hanesan dezafius ne’ebe bo’ot tebes nasaun doben ida ne’e. hakerek na’in fiar tebes katak PM Xanana sei tetu tebes aspetu ida ne’e molok foti desizaun atu “hasai” ou mantein governante ruma iha governasaun laran.

Maluk le’e na’in sira, hakerek na’in fiar katak PM Xanana sei hili duni The Right Man in The Right Place. PM Xanana iha ona esperensia nu’udar lider másimu rezistensia nian, bainhira nia halo mudansas lubuk ida iha tempu funu nia laran hasoru okupasaun rezim Indonesia, ne’ebe maka ikus mai lori Timor-Leste sai duni nasaun independente ida.

Impaktu ne’ebe sei mosu

Maluk le’e na’in sira, Bainhira ita ko’alia konaba mudansas ruma, buat ne’ebe ita sempre hanoin uluk maka impaktu ne’ebe ita sei hetan husi mudansas ne’e rasik. Será que mudansas ida ne’e sei lori impaktu positivu mai ita? Ou keta lori impaktu negativu mai ita karik? Ho liafuan seluk, simplesmente ita sempre ko’ali konaba vantagem no desvantagem ne’ebe maka ita sei hetan husi mudansas ruma ne’ebe ita halo.

Iha situasaun ida ne’e, hakerek na’in fiar katak PM Xanana, nu’udar lider bo’ot Timor-Leste nian tetu hotu ona ho tasak tebes impaktu husi mudansas ne’ebe maka nia sei halo iha tempu badak ne’e. Impaktu sa ida maka ita hein husi re-estruturasaun ne’e? hanesan hakerek na’in hateten ona, bem estar povu nian maka sai objetivu prinsipal husi re-estrutrusaun ida ne’e.

Re-estruturasaun drástiku ne’ebe maka PM Xanana sei halo iha tempu badak ne’e, tuir hakerek na’in sei hamosu impaktu positivu balun hanesan tuir mai;

1.    Sei hamenus despezas governo nian, liu-liu husi kategoria salario no vencimento.
2.    Sei hamenus kustu ba viajem (estranjeirus no lokais) membrus do governo sira ne’ebe durante ne’e sai hanesan preukupasaun bo’ot tebes ba públiku.
3.    Sei hadi’a di’ak liu tán linha komunikasaun no koordenasaun entre linha ministerial no intraministerial. (ita nia esperansa).
4.    Servisu sira bele sai efikasia no efisiensia liu tán. (ita nia esperansa).

Maibe Pontus hirak iha leten ne’e sei la iha valor, bainhira kuandu individu (governantes) ne’ebe maka hetan fiar la iha vontade domin atu servi ba intereses povu tomak nian (nasional).

Atensaun ba Setór Ekonómia

Perguntas maka ne’e, sa ida maka bele halo povu moris di’ak liu tán? Ou sa ida maka intereses povu tomak nian? Resposta maka ne’e dezenvolvimentu EKONÓMIA. Atu bele hetan moris di’ak, ekonómia povu nian tenki di’ak liu tan. Re-estruturasaun ida ne’e presiza tebes fó atensaun ne’ebe maka’as liu ba iha dezenvolvimentu ekonómia nasaun nian. Ekonomia kuandu di’ak, povu sei moris iha harmonia nia laran, ekonómia kuandu di’ak dezempregu sei menus, ekonómia kuandu di’ak mukit, ki’ak no beik sei lakon. Dezenvolvimentu ekonómia maka xave importante ba moris di’ak povu tomak nian.

Iha ita nia konstituisaun da RDTL artigu 138 hateten katak organizasaun ekonomiku Timor-Leste nian hatuur iha konjugasaun forma komunitaria sira hodi liberdade ba inisiativa no jestaun emprezarial no koezistensia ho setór publiku, setór privadu no setór kooperativa”. Bainhira ita ko’alia konaba setór ekónomia, ita labele haluha mos emprezas mikro no ki’ik. Emprezas mikro no ki’ik maka hanesan aliserse ba dezenvolvimentu ekonómia povu ki’ik sira hanesan mos kooperativa, liu-liu ba hirak ne’ebe hela iha arear rurais. Oras ne’e, iha Timor-Leste emprezas mikro no ki’ik domina tebes no komesa dezenvolve an dau-dauk ona. Setór kooperativa mos komesa dezenvolve an dau-dauk. Maske nune’e, governo sei presiza nafatin fo tulun liu husi akompanhamentu no akonselliamentu.

Maluk le’e na’in sira, atu bele dezenvolve setór importante tolu (públiku, privadu no kooperativa), inklui emprezas mikro no ki’ik, presiza tebes individu (governantes) ne’ebe la’os de’it iha abilidade edukasaun formal ás no bo’ot (S-3, S-2) maibe importante liu maka presiza individu (governantes) ne’ebe iha esperensia ho badaen no iha kapasidade lideransa ne’ebe maka iha vizaun di’ak no vontade atu bele servisu hodi influensia diretamente ba dezenvolvimentu setór ekonómiku tolu ne’e.

Hakerek na’in fiar tebes katak, PM Xanana iha ona konhesementu no hatene ona muito bem individu (governantes) ida ne’ebe maka iha matenek, esperensia no kapasidade atu dezenvolve di’ak liu tán setór ekonómiku tolu ne’e, ne’ebe maka sai hanesan baze prinsipal ba bem estar povu Timor-Leste tomak. Los duni katak iha tinan rua nia laran mai (2015-2017), ita labele espera katak milagre sei mosu iha nasaun murak ida ne’e. Maibe, ita fiar katak ho prinsipiu the right man in the right place, governasaun Xanana sei hatuur duni aliserse ida metin ba dezenvolvimentu ekonómia povu timorenses tomak. Nune’e mehi 2030, katak povu timorenses tomak sei moris iha nivel ekonómia ida médiu-alto bele atinji.

La iha dúvidas no ema ida sei la tau ba kestaun, bainhira kuandu PM Xanana hatuur duni prinsipiu the right man in the right place ba setór ekonómiku tolu ne’e, maka direta ou indiretamente sei fó impaktu ne’eb positivu tebes ba progressu moris di’ak povu timorenses tomak.

Bensaun Re-Estruturasaun
Re-estruturasaun ba V Governo Konstitusional sai hanesan kestaun tempu de’it ona, sura de’it oras no loron. Povu tomak hein katak, re-estruturasaun ne’ebe maka sei halo iha tempu badak lori duni bensaun moris di’ak nian ba povu tomak. Tamba sa? Tamba povu rasik maka sei sente diretamente efeitu husi mudansas hirak ne’e, katak lori duni vantagem ka desvantagem ba sira nia moris loron-loron.

Ita hotu hein katak, iha fim de Janeiro ou inisiu de Fevereiru ne’e, iha ona desizaun definitivu ruma, nune’e programa hotu ne’ebe planeadu tiha ona no hetan ona aprovasaun husi Parlamento Nacional i promulga ona husi Prezidente da República bele utiliza dau-dauk ona ba dezenvolvimentu bem estar povu doben Timor-Leste nian. No setór ekonómiku sira ne’ebe maka liga diretamente ba bem estar povu nian hanesan setór estatal, privado no kooperativa inklui emprezas mikro no ki’ik tenki iha atensaun ne’ebe maka bo’ot iha prosesu re-estruturasaun ida ne’e.

Hakerek na’in fiar tebes katak governantes hotu preparadu ona atu simu desizaun sa ida de’it maka PM Xanana sei foti hasoru sira. Governantes barak maka oras ne’ewait and see de’it ona. Tamba ne’e, ita espera katak iha tempu badak, PM Xanana bele foti ona desizaun legal konstitusional hodi halo mudansas ne’ebe importante tebes ba intereses nasional nian.

Ikus liu, entidades timorenses hotu presiza fo apoiu no suporta ne’ebe maka másimu ba desizaun hotu ne’ebe maka PM Xanana sei foti relasiona ho asunto re-estruturasaun ne’e. Hamutuk ita tau matan ba seguransa no estabilidade nasional, atu nune’e mudansas ne’ebe sei mosu mai la fó efeitu negativu ba Timor-Leste nu’udar nasaun soberano ida. Ita hotu hein katak mudansas positivu hirak ne’e bele lori duni moris di’ak ba povu Timor-Leste tomak. Mai ita wait and see BENSAUN RE-ESTRUTRASAUN nian.