LIGA FUTEBOL AMADORA
(PARTE 1)
“FUNDAMENTU HARII IDENTIDADE no KARATER
FUTEBOL TIMOR-LESTE”
Husi: Antonio J. Castro da Cunha
Fans
no Amante Futebol
Mobile:
+670 78361688
Futebol
Timor-Leste hakat tama dau-dauk ba historia foun nasaun ida ne’e nian. Hafoin
tinan 13 restaurasaun independensia, fans no amantes futebol Timor-Leste hamrok
tebes ba liga ne’ebe kompetitivu. Maske durante ne’e iha ona realizasaun kopa futebol
bar-barak, maibe hirak ne’e hotu seidauk bele halakon hamrok fans no amantes
futebol timor-oan tomak. Kopa ne’e la’o mensal de’it no dalabarak la-hatudu
“kualidade” jogos ba bolamania. No iha parte seluk, rezultadu husi jogos iha
kopa mos la-dun fo influensia ba iha estabelesementu Ekipa Nasional Futebol
Timor-Leste.
Federasaun
Futebol Timor-Leste (FFTL) ne’ebe maka hetan fiar husi Federation International
Football Association (FIFA), la konsege dezenvolve futebol iha nasaun ida ne’e.
Osan barak ne’ebe oferese husi FIFA mai FFTL, la hatene lakon ba ne’ebe.
Dezenvolvimentu futebol patina iha fatin, se -karik ita lakohi temi mout lakon
de’it.
Publiku komesa
“hakilar”, amantes futebol mos ejiji, halo ulun bo’ot sira iha FFTL preukupa no
“paniku”. La hatene se nia hanoin, derepenti EKNAS Timor-Leste nakfila sai
forsa foun ida, liu-liu iha regiaun sudeste aziatiku. Brazileiros, ho talentu
sira ne’ebe mundu rekonese mosu mai hanesan “anju Salvador” hodi hi’it sa’e
prestasaun EKNAS. Brazileiros sira mai tanba “politika naturalizasaun” ala FFTL
nian.
Maske “politika
naturalizasaun” ne’e hatudu duni mudansas ba prestasaun EKNAS. Ekipa krokodilu hatudu
duni provas hodi partisipa iha kualifikasaun kopa mundial 2018 iha Rusia.
Rangkin futebol Timor-Leste iha FIFA mos haksoit deripente husi 180 ba 150.
Maske nune’e, prestasaun hirak ne’e hotu la halo amantes futebol sira orgullu.
Politika ne’ebe ho hanoin atu foti identidade, karater no dignidade futebol
Timor-Leste iha mundu internasional, ikus mai sai polemika ne’ebe “dada tama”
mos Igreja Katolika iha laran. Ulun bo’ot FFTL hahu nakfera no komesa fakar sai
frakeza i iregularidades ne’ebe durante ne’e mosu ba publiku.
Liga
Futebol Amadora (LFA).
Situasaun hirak
ne’ebe temin ona iha leten, oras ne’e atu husik hela dau-dauk ona. Hare’e ba
FFTL ne’ebe maka “esteril” hela durante ne’e, governo liu husi Secretario de
Estado Juventude e Desportu fo kbi’it no forsa hodi estabelese Komisaun Liga
Futebol Amadora Timor-Leste (LFA-TL). Estabelesimentu komisaun LFA ne’e hanesan
hakat pioneru atu bele salva no dezenvolve futebol professional iha nasaun ida
ne’e.
Hafoin simu
posse iha loron 22/09/2015, Komisaun LFA Timor-Leste ho nia prezidente Nilton
Gusmão hahu kedas servisu no loke inskrisaun aberta ba timor-oan hotu ne’ebe hadomi
futebol atu bele partisipa. La lori tempu naruk. Timor-oan hadomi futebol sira
lori sira idak-idak nia klubu hodi mai regista. Hafoin liu husi selesaun, ikus
mai Komisaun LFA deside iha klubu futebol 21 maka sei partisipa.
Alende ne’e,
Komisaun LFA mos, tuir ha’u nia hanoin iha planu ne’ebe brilliante no
estratejiku tebes. Fo kaben kampaiaun LFA ho Kampiaun Copa 12 Novembro iha
Super Copa. Maske la fasil, tanba limitisaun espasu kampu no kestoens kualidade
husi jogos ne’e rasik, maibe ida ne’e bele sai mata-dalan inisial ida hodi iha
futuru bele hamosu ekipa futebol ne’ebe kualidade no kompetividade hodi
reprezenta Timor-Leste iha eventu sira futebol internasional nian.
Funda
Identidade no Karater Ne’ebe Forte.
Atu bele to’o
iha objetivu ne’ebe iha, presiza hatu’ur identidade no karater futebol ne’ebe
forte. Identidade signifika katak karakteristika, tipikas ne’ebe unika ne’ebe
maka metin ba iha objetu ruma hodi halo nia diferente ho objetu seluk.
Indentidade no karater husi LFA importante tebes hodi hatudu originalidade no
divirgensia husi liga sira seluk.
Tuir planu
ne’ebe iha, Liga Futebol Amadora sei hahu iha loron 5 Dezembro 2015 ne’e.
Realizasaun Liga Futebol Amadora Timor-Leste, tuir ha’u nia hanoin, hanesan
“Bása no Sóku” ida ba FFTL, tanba labele realiza eventu ne’ebe hanesan. Maske
simu osan barak husi FIFA no AFC, maibe FFTL “esteril” nafatin. FFTL la konsege
hatu’ur fundamentu ba identidade no karater ba iha futebol nasional
Timor-Leste.
Hanesan ha’u
temi ona, sei iha klubu 21 maka partisipa 10 LFA ne’e. Mai
ha’u, la’os númeru klubu ne’e maka importante. Maibe, oinsa iha primeiru liga
ne’e, LFA bele hatu’ur identidade no karater jogu futebol iha nasaun ida naran
Timor-Leste. Tanba sa? Tanba importante tebes, atu futebol Timor-Leste iha
fundamentu ne’ebe metin no forte ne’ebe sei sai hanesan lalenok ba realizasaun
liga tuir mai. Klubu futebol 21 ne’e, ida-ida sei mosu ho nia identidade no
karater rasik. Liu husi 1o. LFA maka ba oin sei determina,
karik merese ka lae liga iha Timor-Leste partisipa husi klubu hamutuk 21. Identidade
no karater ne’ebe atu hatu’ur, tengki bazeia ba lisan no kultura ne’ebe durante
metin iha povu timor-oan tomak.
Bainhira liga
futebol bele funda identidade no karater ida metin, maka sei dada investimentu
ne’ebe bo’ot liu tan iha futuru. Investimentu ne’ebe maka bo’ot, sei rezulta
mosu industria futebol iha nasaun ida ne’e.
Xave husi mehi
hirak ne’e hotu maka jestaun ne’ebe professional. Liu husi jestaun ne’ebe
professional bele hahoris liga futebol ne’ebe kualidade no iha kompetividade. Liga
futebol ne’ebe kualidade no kompetividade sei hahoris jogador-jogador
kualifikadu. No jogador-jogador kualifikadu bele hamosu ekipa nasional futebol
ne’ebe forte. Ekipa nasional futebol ne’ebe forte, sei reprezenta identidade no
karater husi povu no nasaun doben RDTL.
Tanba ne’e,
importante tebes atu Komisaun LFA firme no konsistente ho sistema liga nian
ne’ebe maka hatu’ur ona. Komisaun LFA tengki do’ok husi intervensaun oin-oin,
ne’ebe maka ikus mai bele hamate ou hafraku objetivu no sentidu dezenvolvimentu
futebol. La iha esepsaun, Komisaun LFA tengki “obriga” duni klubu 21 ne’ebe sei
partisipa iha LFA ne’e hakru’uk no kumpri ba regulamentu ne’ebe estabelisidu
ona. Profesionalismu husi arbitru sira mos, sei sai fator ne’ebe determinante
hodi hatu’ur fundamentu ne’ebe forte ba identidade no karater husi liga ne’e
rasik.
Iha liga futebol
barak iha mundu ne’e maka bele sai hanesan referensia. Sistema no jestaun i
lisaun no doutrina futebol ne’ebe komisaun LFA hatu’ur, sei sai nu’udar
komponente ida ne’ebe pertinente tebes ba futuru futebol Timor-Leste.
komponente hirak ne’e hotu sei lori liga futebol iha nasaun ida ne’e, sai
industria hanesan mos iha nasaun futebol sira iha mundo ne’e. EPL, LA LIGA,
BUNDESLIGA, LIGUE 1, SERIE A, nu’udar izemplu liga futebol ne’ebe ohin loron
hanesan ona industria bo’ot ida. Maibe, buat ne’ebe ita hotu presiza hatene
maka, liga hirak ne’e, idak-idak ho ni-nia identidade no karater rasik. Fans no
amantes futebol hotu, klaru katak hatene di’ak tebes liga hirak ne’e hotu.
Esperansa
ba Komisaun LFA.
Nu’udar fans no
amante futebol, ha’u senti orgullu tebes ho realizasaun liga amadora ida ne’e. Ha’u
fiar katak iha inisiu liga ne’e, klaru katak dalaruma sei infrenta dezafius no
difikuldades barak. Karater povu timor-oan ne’ebe “bulak bola”, bele sai
dezafiu ida. Tanba, los duni katak, klubu futebol idak-idak husi 21 ne’ebe
registadu, sei iha ni-nia fans no amantes rasik. No situasaun hirak ne’e sei
hamosu fanatismu ba idak-idak nia klubu. Fanatismu, iha parte ida di’ak ba
saude kompetisiaun ne’ebe kompetitivu. Maibe bele sai la-di’ak bainhira
fanatismu ne’e demasiozu. Tanba fanatismu ne’ebe demasiozu, sei bele ‘estraga’ fair play husi jogos futebol ne’e rasik.
Maske nune’e,
nu’udar fans no amante futebol ida iha Timor-Leste, ha’u sempre fiar ba futuru
LFA ne’e rasik. Ha’u fiar katak ho maturidade povu hadomi futebol hotu hodi
kontribui, no liu-liu profesionalisme husi Komisaun Organizador, LFA sei
nakafilak ba iha LFP (Liga Futebol Professional). Bainhira LFA nakfilak ona ba
LFP, maka dalan sei nakloke luan tebes ba klubu futebol idak-idak atu
reprezenta identidade timor-oan iha eventu futebol internasional hanesan; AFC
Championship (Liga Champions ASEAN nian) to’o kopa mundial entre melhor klubu
husi kontinente idak-idak.
Ha’u nia
esperansa (karik amantes futebol tomak mos), atu Liga Amadora ida ne’e sai
hanesan hakat da-uluk hodi hamosu liga futebol professional iha futuru. Lemma
universal futebol nian FAIR PLAY, presiza sai nafatin hanesan atensaun husi
partes hotu, tantu Komisaun Liga Futebol Amadora no-mos Klubu sira ne’ebe sei
partisipa iha liga ida ne’e.
Ita mos bele
komunga lisaun universal futebol seluk, katak futebol la-koñese diferensa entre
suku, religiaun, grupus, regiaun, kultura ka lisan. Bainhira ko’alia konaba futebol,
ema hotu sai ida de’it iha sumbriña LFA nia okos. Ha’u fiar, liu husi
komitmentu no professionalismu husi entidades hadomi futebol hotu, LFA sei sai
hanesan odamatan ne’ebe maka husi nia, moris identidade no karater futebol Timor-Leste
ne’ebe la’o ho kualidade, no liu-liu iha kompetividade atu bele kompete iha
nivel futebol regional no internasional. Hatu’ur IDENTIDADE no KARATER Futebol
Timor-Leste tengki sai metas prinsipal husi Komisaun LFA.
Notas; Artigu
ida ne’e nu’udar hanoin pesoal hanesan fans no amante futebol no la reprezenta fatin ne'ebe ha’u agora
servisu ba iha Gabinete Vise-Ministru II Ministeriu Edukasaun.