JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

2 December 2015

28 Novembro

Vise-Ministru II Edukasaun
Komemora 28 Novembro iha Municipiu Ainaro

Vise-Ministru Edukasaun II Abel da Costa Freitas Ximenes


Vise-Ministru II da Edukasaun Abel da Costa Freitas Ximenes, iha loron 28 Novembro 2015 ba Municipiu Ainaro hodi komemora tinan 40 Timor-Leste nia independensia no Interaksaun entre Portugueses ho Timor-oan sira tinan 500 liu ba.

Membru governo ne'ebe partisipa iha programa ida ne'e maka Sekretariu Estadu Terras i Propriedades Jaime Xavier. Iha komemorasaun tinan 40 Independensia no tinan 500 interaksaun Portugueses ho Timor-oan ne'e, hala'o ho isar bandeira no divertimentu husi komunidade iha municipiu Ainaro.

Tuir observasaun ne'ebe iha, isar bandeira ba tinan 40 independensia ne'e Vise-Ministru Edukasaun Abel Ximenes no Sekretariu Estadu Terras i Propriedades Jaime Xavier maka sai hanesan inspetor da cerimonia, no hetan partisipasaun maksimu husi autoridades municipius, lider veteranus, autoridades seguransa (PNTL no FFDTL) i populasaun municipiu Ainaro.

Cerimonia isar bandeira ne'e la'o tarde oituan tanba tengki hein bandeira ne'ebe mai husi suku sira.Isar bandeira ne'e hahu iha tuku 10:00 no hotu iha mais ou menus tuku 11:30. Hafoin isar bandeira, Vise-Ministru Edukasauh hamutuk ho Sekretariu Estadu Terras i Propriedade no autoridades tomak municipiu Ainaro nian, Policia no Militar, hamutuk ba kare aifunan iha ossuariu, fatin ne'ebe halot saudozos funu na'in libertasaun da patria nian. Hotu tiha ho kare aifunan, Vise-Ministru akompanha nafatin husi Sekretariu Estadu Terras i Propriedade ba kare aifunan iha fatin "masakre" ne'ebe maka hanaran Jakarta 2.

Iha loro kraik, hafoin cerimonia hatuun bandeira RDTL, kontinua kedas ho ku'a quek no tiru paixaun i divertimentu husi komunidade tomak municipiu Ainaro to'o dader. (ze)


LA LIGA

MESSI SAI MELHOR JOGADOR LA-LIGA 2014/2015


Hafoin hetan certeza tama iha nomeasaun jogador di'ak-liu iha mundo ka Ballon D'Or, Lionel Messi foin dau-dauk hetan premiu nu'udar jogador di'ak liu iha La Liga periudu 2014/2015.

La'os premiu ida de'it, La Pulga (cognome husi Lionel Messi) lori ba uma premiu nu'udar atakante di'ak liu. Megastar Barcelona ne'e definidu nu'udar jogador di'ak liu hafoin hetan votus barak liu nia kolega ekipa, Luis Suarez no Megastar Real Madrid Cristiano Ronaldo.

Iha periudu kotuk liu ba, Messi marka hela golu 43 iha La Liga no lidera Barcelona hetan trible winner . Tu'ur la kleur de'it hafoin simu tiha premiu, Messi nia naran temin tan hodi ba simu premiu nu'udar jogador di'ak liu periudu 2014/2015 nian.

"Inkredibel, ha'u hakat liu jogador di'ak barak iha kompetisaun ida ne'e (La Liga), ida ne'e halo ha'u orgullu. La iha lia fuan seluk, ha'u haksolok" hateten atakante husi Argentina ne'e hanesa cita husi Soccerway.

Premiu rua ne'e nu'udar esforsu maka'as ne'ebe nia halo ona durante ne'e. Nia mos dedika premiu rua ne'e ba nia oan mane Thiago Messi.

"Ha'u hatene nia (Thiago Messi) seidauk kumpriende, Maibe especialmente ha'u dedika ba ha'u nia oan mane Thiago Messi". Kontinua messi. (Citadu husi JP)

Nomeasaun Ballon d'Or

NOMEASAUN BALLON D'OR
MESSI, NEYMAR NO CRISTIANO RONALDO TRÊS MELHORES


Federasaun Futebo Internasional (FIFA) ofisialmente anuncia ona ema na'in tolu ne'ebe nomiadu hodi hetan Ballo D'Or 2015. Husi naran 23 ne'ebe nomeadu atu hetan FIFA Ballo D'Or, reduzidu ona ba ema na'in tolu iha segunda (30/11) ne'e.

Rezultadu hatudu, Neymar Jr. konsege duni akompnha jogadores na'in 2 ne'ebe sempre hetan Ballon D'Or, maka Lionel Messi no Cristiano Ronaldo. Hanesan citadu husi pagina Goal, Messi sai jogador ne'ebe favoritu liu atu bele manang iha trofeu individual ne'ebe prestijiu liu iha Mundo ne'e, tanba lori ona Barcelona manang triplo historiku (La Liga, Copa Del Rey, Liga Champions) iha periudu 2014/2015.

" Se bele manang dala ida tan, maka Messi sei manang Ballon D'Or ba dala Lima." Goal hakerek.

Entertantu Cristiano Ronaldo sei la nonok. Nia sei esforsu atu kontinua eleva nia performa to'o tinan 2015 ne'e hotu atu bele defende nafatin Ballon D'Or ne'ebe nia manang tiha ona iha tinan kotuk. Se konsege hetan trofeu Ballon D'Or maka atakante Real Madrid ne'e sei hanesan ho trofeu ne'ebe Messi hetan ona, trofeu Ballon D'Or 4.

No Neymar Jr. ba dala-uluk tama iha nomeasaun tres finalista Ballon D'Or. Nia iha performa ne'ebe di'ak tebes durante tinan 2015 ne'e. Atakante Brazil ne'e joga imprensivu tebes iha inisiu periudu 2015/2015 no halo golu 14 ona.(Citadu husi Jawa Pos)



1 December 2015

LIGA FUTEBOL AMADORA

LIGA FUTEBOL AMADORA (PARTE 1)
“FUNDAMENTU HARII IDENTIDADE no KARATER
FUTEBOL TIMOR-LESTE”


Husi: Antonio J. Castro da Cunha
Fans no Amante Futebol


Mobile: +670 78361688


Futebol Timor-Leste hakat tama dau-dauk ba historia foun nasaun ida ne’e nian. Hafoin tinan 13 restaurasaun independensia, fans no amantes futebol Timor-Leste hamrok tebes ba liga ne’ebe kompetitivu. Maske durante ne’e iha ona realizasaun kopa futebol bar-barak, maibe hirak ne’e hotu seidauk bele halakon hamrok fans no amantes futebol timor-oan tomak. Kopa ne’e la’o mensal de’it no dalabarak la-hatudu “kualidade” jogos ba bolamania. No iha parte seluk, rezultadu husi jogos iha kopa mos la-dun fo influensia ba iha estabelesementu Ekipa Nasional Futebol Timor-Leste.

Federasaun Futebol Timor-Leste (FFTL) ne’ebe maka hetan fiar husi Federation International Football Association (FIFA), la konsege dezenvolve futebol iha nasaun ida ne’e. Osan barak ne’ebe oferese husi FIFA mai FFTL, la hatene lakon ba ne’ebe. Dezenvolvimentu futebol patina iha fatin, se -karik ita lakohi temi mout lakon de’it.

Publiku komesa “hakilar”, amantes futebol mos ejiji, halo ulun bo’ot sira iha FFTL preukupa no “paniku”. La hatene se nia hanoin, derepenti EKNAS Timor-Leste nakfila sai forsa foun ida, liu-liu iha regiaun sudeste aziatiku. Brazileiros, ho talentu sira ne’ebe mundu rekonese mosu mai hanesan “anju Salvador” hodi hi’it sa’e prestasaun EKNAS. Brazileiros sira mai tanba “politika naturalizasaun” ala FFTL nian.

Maske “politika naturalizasaun” ne’e hatudu duni mudansas ba prestasaun EKNAS. Ekipa krokodilu hatudu duni provas hodi partisipa iha kualifikasaun kopa mundial 2018 iha Rusia. Rangkin futebol Timor-Leste iha FIFA mos haksoit deripente husi 180 ba 150. Maske nune’e, prestasaun hirak ne’e hotu la halo amantes futebol sira orgullu. Politika ne’ebe ho hanoin atu foti identidade, karater no dignidade futebol Timor-Leste iha mundu internasional, ikus mai sai polemika ne’ebe “dada tama” mos Igreja Katolika iha laran. Ulun bo’ot FFTL hahu nakfera no komesa fakar sai frakeza i iregularidades ne’ebe durante ne’e mosu ba publiku.

Liga Futebol Amadora (LFA).
Situasaun hirak ne’ebe temin ona iha leten, oras ne’e atu husik hela dau-dauk ona. Hare’e ba FFTL ne’ebe maka “esteril” hela durante ne’e, governo liu husi Secretario de Estado Juventude e Desportu fo kbi’it no forsa hodi estabelese Komisaun Liga Futebol Amadora Timor-Leste (LFA-TL). Estabelesimentu komisaun LFA ne’e hanesan hakat pioneru atu bele salva no dezenvolve futebol professional iha nasaun ida ne’e.

Hafoin simu posse iha loron 22/09/2015, Komisaun LFA Timor-Leste ho nia prezidente Nilton Gusmão hahu kedas servisu no loke inskrisaun aberta ba timor-oan hotu ne’ebe hadomi futebol atu bele partisipa. La lori tempu naruk. Timor-oan hadomi futebol sira lori sira idak-idak nia klubu hodi mai regista. Hafoin liu husi selesaun, ikus mai Komisaun LFA deside iha klubu futebol 21 maka sei partisipa.

Alende ne’e, Komisaun LFA mos, tuir ha’u nia hanoin iha planu ne’ebe brilliante no estratejiku tebes. Fo kaben kampaiaun LFA ho Kampiaun Copa 12 Novembro iha Super Copa. Maske la fasil, tanba limitisaun espasu kampu no kestoens kualidade husi jogos ne’e rasik, maibe ida ne’e bele sai mata-dalan inisial ida hodi iha futuru bele hamosu ekipa futebol ne’ebe kualidade no kompetividade hodi reprezenta Timor-Leste iha eventu sira futebol internasional nian.

Funda Identidade no Karater Ne’ebe Forte.
Atu bele to’o iha objetivu ne’ebe iha, presiza hatu’ur identidade no karater futebol ne’ebe forte. Identidade signifika katak karakteristika, tipikas ne’ebe unika ne’ebe maka metin ba iha objetu ruma hodi halo nia diferente ho objetu seluk. Indentidade no karater husi LFA importante tebes hodi hatudu originalidade no divirgensia husi liga sira seluk.

Tuir planu ne’ebe iha, Liga Futebol Amadora sei hahu iha loron 5 Dezembro 2015 ne’e. Realizasaun Liga Futebol Amadora Timor-Leste, tuir ha’u nia hanoin, hanesan “Bása no Sóku” ida ba FFTL, tanba labele realiza eventu ne’ebe hanesan. Maske simu osan barak husi FIFA no AFC, maibe FFTL “esteril” nafatin. FFTL la konsege hatu’ur fundamentu ba identidade no karater ba iha futebol nasional Timor-Leste.

Hanesan ha’u temi ona, sei iha klubu 21 maka partisipa 10 LFA ne’e. Mai ha’u, la’os númeru klubu ne’e maka importante. Maibe, oinsa iha primeiru liga ne’e, LFA bele hatu’ur identidade no karater jogu futebol iha nasaun ida naran Timor-Leste. Tanba sa? Tanba importante tebes, atu futebol Timor-Leste iha fundamentu ne’ebe metin no forte ne’ebe sei sai hanesan lalenok ba realizasaun liga tuir mai. Klubu futebol 21 ne’e, ida-ida sei mosu ho nia identidade no karater rasik. Liu husi 1o. LFA maka ba oin sei determina, karik merese ka lae liga iha Timor-Leste partisipa husi klubu hamutuk 21. Identidade no karater ne’ebe atu hatu’ur, tengki bazeia ba lisan no kultura ne’ebe durante metin iha povu timor-oan tomak.

Bainhira liga futebol bele funda identidade no karater ida metin, maka sei dada investimentu ne’ebe bo’ot liu tan iha futuru. Investimentu ne’ebe maka bo’ot, sei rezulta mosu industria futebol iha nasaun ida ne’e.

Xave husi mehi hirak ne’e hotu maka jestaun ne’ebe professional. Liu husi jestaun ne’ebe professional bele hahoris liga futebol ne’ebe kualidade no iha kompetividade. Liga futebol ne’ebe kualidade no kompetividade sei hahoris jogador-jogador kualifikadu. No jogador-jogador kualifikadu bele hamosu ekipa nasional futebol ne’ebe forte. Ekipa nasional futebol ne’ebe forte, sei reprezenta identidade no karater husi povu no nasaun doben RDTL.

Tanba ne’e, importante tebes atu Komisaun LFA firme no konsistente ho sistema liga nian ne’ebe maka hatu’ur ona. Komisaun LFA tengki do’ok husi intervensaun oin-oin, ne’ebe maka ikus mai bele hamate ou hafraku objetivu no sentidu dezenvolvimentu futebol. La iha esepsaun, Komisaun LFA tengki “obriga” duni klubu 21 ne’ebe sei partisipa iha LFA ne’e hakru’uk no kumpri ba regulamentu ne’ebe estabelisidu ona. Profesionalismu husi arbitru sira mos, sei sai fator ne’ebe determinante hodi hatu’ur fundamentu ne’ebe forte ba identidade no karater husi liga ne’e rasik.

Iha liga futebol barak iha mundu ne’e maka bele sai hanesan referensia. Sistema no jestaun i lisaun no doutrina futebol ne’ebe komisaun LFA hatu’ur, sei sai nu’udar komponente ida ne’ebe pertinente tebes ba futuru futebol Timor-Leste. komponente hirak ne’e hotu sei lori liga futebol iha nasaun ida ne’e, sai industria hanesan mos iha nasaun futebol sira iha mundo ne’e. EPL, LA LIGA, BUNDESLIGA, LIGUE 1, SERIE A, nu’udar izemplu liga futebol ne’ebe ohin loron hanesan ona industria bo’ot ida. Maibe, buat ne’ebe ita hotu presiza hatene maka, liga hirak ne’e, idak-idak ho ni-nia identidade no karater rasik. Fans no amantes futebol hotu, klaru katak hatene di’ak tebes liga hirak ne’e hotu.

Esperansa ba Komisaun LFA.
Nu’udar fans no amante futebol, ha’u senti orgullu tebes ho realizasaun liga amadora ida ne’e. Ha’u fiar katak iha inisiu liga ne’e, klaru katak dalaruma sei infrenta dezafius no difikuldades barak. Karater povu timor-oan ne’ebe “bulak bola”, bele sai dezafiu ida. Tanba, los duni katak, klubu futebol idak-idak husi 21 ne’ebe registadu, sei iha ni-nia fans no amantes rasik. No situasaun hirak ne’e sei hamosu fanatismu ba idak-idak nia klubu. Fanatismu, iha parte ida di’ak ba saude kompetisiaun ne’ebe kompetitivu. Maibe bele sai la-di’ak bainhira fanatismu ne’e demasiozu. Tanba fanatismu ne’ebe demasiozu, sei bele ‘estraga’ fair play husi jogos futebol ne’e rasik.

Maske nune’e, nu’udar fans no amante futebol ida iha Timor-Leste, ha’u sempre fiar ba futuru LFA ne’e rasik. Ha’u fiar katak ho maturidade povu hadomi futebol hotu hodi kontribui, no liu-liu profesionalisme husi Komisaun Organizador, LFA sei nakafilak ba iha LFP (Liga Futebol Professional). Bainhira LFA nakfilak ona ba LFP, maka dalan sei nakloke luan tebes ba klubu futebol idak-idak atu reprezenta identidade timor-oan iha eventu futebol internasional hanesan; AFC Championship (Liga Champions ASEAN nian) to’o kopa mundial entre melhor klubu husi kontinente idak-idak.

Ha’u nia esperansa (karik amantes futebol tomak mos), atu Liga Amadora ida ne’e sai hanesan hakat da-uluk hodi hamosu liga futebol professional iha futuru. Lemma universal futebol nian FAIR PLAY, presiza sai nafatin hanesan atensaun husi partes hotu, tantu Komisaun Liga Futebol Amadora no-mos Klubu sira ne’ebe sei partisipa iha liga ida ne’e.

Ita mos bele komunga lisaun universal futebol seluk, katak futebol la-koñese diferensa entre suku, religiaun, grupus, regiaun, kultura ka lisan. Bainhira ko’alia konaba futebol, ema hotu sai ida de’it iha sumbriña LFA nia okos. Ha’u fiar, liu husi komitmentu no professionalismu husi entidades hadomi futebol hotu, LFA sei sai hanesan odamatan ne’ebe maka husi nia,  moris identidade no karater futebol Timor-Leste ne’ebe la’o ho kualidade, no liu-liu iha kompetividade atu bele kompete iha nivel futebol regional no internasional. Hatu’ur IDENTIDADE no KARATER Futebol Timor-Leste tengki sai metas prinsipal husi Komisaun LFA.


Notas; Artigu ida ne’e nu’udar hanoin pesoal hanesan fans no amante futebol no la reprezenta fatin ne'ebe ha’u agora servisu ba iha Gabinete Vise-Ministru II Ministeriu Edukasaun.

25 November 2015

INDEPENDENSIA TIMOR-LESTE

TINAN 40 INDEPENDENSIA NASIONAL
(Tanba Sa Timor-Leste Sei DEPENDENSIA Nafatin?)
                     
Husi:         António J. Castro da Cunha


Fulan ida ne’e relasiona 28 Novembro 1975, Timor-Leste sei selebra komemora loron independensia ba tinan 40. Selebrasaun ne’ebe maka sei halo hamutuk ho Tinan 500 Portugues sira “deskobre” Timor. Festeza ba loron importante rua ne’e sei halo iha rai ketang, enclave Oeccuse. Fokus komemorasaun halo iha ne’eba, tanba konforme historia bainhira Portugues sira deskobre Ilha Timor ne’e, tama uluk maka iha Oecusse-Lifau. Los ka lae husik ba historiador sira maka hakerek historia, tanba to’o agora sei iha pro-no kontra. Maibe, ha’u sei la ko’alia konaba tinan 500. Ha’u hakarak atu fokus de’it ba sa ida maka Timor-Leste hetan ona iha tinan 40 nia independensia nasional ne’e.

Bainhira ha’u hateke fali ba kotuk oituan, iha tinan 40 liu ba. Ha’u bele imajina sa-ida maka akontese iha momentu ne’eba iha fulan Novembro ne’e. Historia husi autor moris no filmajen balun hatudu sa ida maka mosu iha tempu ne’eba. PROKLAMASAUN UNILATERALMENTE TIMOR-LESTE sai nasaun INDEPENDENTE. Frente Revolusionario Timor-Leste Independente (FRETILIN) sai hanesan autor prinsipal. Ida ne’e maka historia. No la iha jerasaun ida maka sei bele nega historia ida ne’e. Autor sira iha tempu ne’eba, oras ne’e barak maka sei moris no sei lidera hela nasaun ida ne’e.

Maibe, tinan husi proklamasaun ida ne’eba la naruk. Hafoin deklarasaun ne’e, loron balun de’it rezim Indonesia tama ona Dili ho bombardiamentu, lalehan no tasi. 7 Desembro 1975 nu’udar inisiasaun historia negra ba povu aswain tomak. Tanba ne’e, Independensia ne’ebe deklara tiha ona tengki kontinua ukun iha ai-laran, fatuk ku’ak no foho leten sira Timor-Leste nian. Durante tinan 24 nia laran, Timor-oan aswain sira luta maka’as tebes atu bele defende ukun rasik an ne’ebe maka proklamadu tiha ona. Tinan 24 liu ona. Laloran sofrementu iha rezim Indonesia nia liman mos hotu ona. Ohin loron, Timor-Leste tama ona iha era ukun rasik an. Ukun an iha era globalizasaun nia laran.

Tinan 40 ona Timor-Leste eziste hanesan nasaun ida ho naran Republica Democratica de Timor-Leste. Tinan 24 nia laran moris iha “lalatak-metan” rezim Indonesia nian. Durante periudu ne’e, mundu internasional hanesan “haluha” tiha sofrementu no direitu povu nasaun ida ne’e. depois ida ne’e, tinan 3 Timor-Leste tama iha tempu tranzisaun UNTAET no tinan 13 moris ona iha restaurasaun laran i internasionalmente hetan rekoñesementu ONU. Ita hotu orgullu ho atinjimentu ida ne’e. Perguntas maka ne’e, durante tinan 40 ne’e sa-ida maka Timor-Leste halo no hetan ona?

TINAN 24 IHA REZIM INDONESIA
Iha tinan 24 nia laran, independensia ne’ebe proklamadu iha 1975 tengki “husik” ba rezim Indonesia nia liman. Durante tinan 24 nia laran, timor-oan tengki simu konsekuensia sai “desperdiçado” ou oan-ki’ak iha nia uma rasik. Maske nune’e, la signifika katak Timor-Leste nu’udar nasaun la eziste iha momentu ne’eba. Husi ai-laran, foho-leten no fatuk-ko’ak, lider sira nasaun ne’e kontinua “ukun”, orienta funu no “lidera” nia povu aswain sira ho klandestinidade.

Tinan 24 nia laran, nu’udar periudu ne’ebe difisil tebes ba timor-oan aswain hotu. Maibe, liu husi determinasaun no korajem aswain hotu, konsege ultrapasa duni periudu negra ne’e. Iha historia traisaun barak entre timor-oan, ne’ebe maka halo timor-oan sira fila oho fali malu. Maske nune’e, ho lemma Mate ka Moris Ukun Rasik An no UNIDADE NACIONAL entre Frente Armada, Frente Diplomasia no Frente Klandestina objetivu final INDEPENDENSIA TOTAL metin iha liman.

Timor-Leste ikus mai tama duni iha faze foun ida. Faze ne’ebe pela primiera vez povu timor-oan tomak “la-senti” tan presaun husi kolonialista sira. Mundu internasional lolo liman mai, liu husi United Nation Transition Administration of East Timor (UNTAE). Tinan 3 nia laran, mundu internasional apoiu Timor-Leste hodi prepara an tama ba iha faze Independensia total. No ohin loron, tanba de’it maturidade politika jerasaun 75 sira nian, konsege lori nasaun ida ne’e eziste ho nia plus no minus ne’ebe sempre akompaña hamutuk.

POST KONSULTA POPULAR
Hahu husi 20 Maio 2002 to’o mai, tinan 13 liu ona Timor-Leste hamrik ho orgullu nu’udar nasaun soberanu ida. Iha tinan 10 nia laran (2002 – 2012) mundo internasional liu husi UNMIT (United Nation Mission in Timor-Leste). No tinan 3 ikus ne’e, ita bele temi, Timor-Leste “kaer rasik nia kuda talin”. Timor-Leste sai nasaun ki’ik iha era milineum, ne’ebe nia beleza atrai intereses mundu internasional hodi hakat besik mai.

Riku-soin natureza sai hanesa fator plus ne’ebe bele “fo moris” mai timor-oan tomak. tinan-tinan governo sempre foti 3% husi total receitas mina nian ne’ebe tama ba iha kofre estadu. Politika utilizasaun Dollar Amerikanu hanesan moeda ba politika interasaun ekonomia, sai mos hanesan “pontus forte” ida ne’ebe maka atrai interese komunidade internasional hodi hakbesik an mai buka moris iha nasaun ki’ik ida ne’e.

Tinan 16 ona hafoin konsulta popular 1999. Oras ne’e Timor-Leste tama ona ba iha situasaun moris no ambiente ne’ebe diferente tebes. Durante periodu tinan 16 ne’e mos, Timor-Leste hasoru progresu no avansu ne’ebe maka positivu maske seidauk signifikativu. Dezenvolvimentu iha area oin-oin komesa la’o. Dezenvolvimentu ekonomia, infrastrutura, saude no edukasaun hahu hakat ho pasu ne’ebe nei-neik i certeja. Maske nune’e, ha’u nia observasaun nota katak, prosesu hirak ne’e hotu halo Timor-Leste sei hakat iha situasaun DEPENDENSIA nia laran.

Ha’u bele sala. Maibe realidade ida ne’e maka ha’u nota. DEPENDENSIA iha INDENPENDENSIA nia laran. Dependensia ba ekonomia husi rai liur, dependensia ba teknologia husi rai liur, dependensia ba telekomunikasaun no informasuan husi rai liur, dependensia ba rekursu ema kualifikadu husi rai liur no lala’ok dependensia seluk tan. Ida ne’e maka situasaun real ne’ebe Timor-Leste “sei kontinua” infrenta, bainhira la iha hanoin ida estratejiku hodi minimiza situasaun ida ne’e. Hanesan ita hotu hatene, ekonomia maka sai hanesan sasukat prinsipal atu bele sukat bem estar povu nasaun ida nian. Teknologia maka sai hanesan sinal hodi valoriza dezenvolvimentu iha nasaun independente ida. No telekomunikisaun i informasaun maka sai hanesan tilun no matan hodi aprecia karater no progresu husi povu iha nasuan ida.

Politika nakloke an (aberta) ba prezensa estrangeirus, maske iha parte ida lori impaktu positivu ba dezenvolvimentu ekonomia nasaun nian, maibe iha parte seluk kria mos dependensia ne’ebe bo’ot tebes. Emprezariu no negosiante barak maka tama mai iha Timor-Leste iha tinan 5 ikus ne’e. Ha’u la iha dadus fiksu, maibe ita hotu bele observa iha dalan-dalan sira kapital Dili no municipius nian.

Maske ita konciente katak, iha tinan 10 ikus ne’e dezenvolvimentu ekonomia la’o lais tebes, teknologia mos komesa avansu i telekomunikasaun no informasaun mos hahu dezenvolve dau-dauk, maibe ita bele husu ba malu, se maka autor prinsipal husi prosesu hirak ne’e hotu? Se-mak oras ne’e volante hela ekonomia, teknologia i telekomunikasaun no informasaun iha nasaun ida ne’e? Xinezas, Javanesas, Malainezas, Portugezas, Australianas, Brazileiras mai naba-naba. Balun mai halo “investimentu”, maibe barak liu hanesan negosiante ki’ik. Sira mai ho kapital no koñesementu ne’ebe di’ak liu. Ita hotu bele observa Iha Dili laran ne’e, husi Becora to’o Comoro, se maka nu’udar autor ekonomia prinsipal iha ne’eba? Perguntas mai ha’u maka ne’e, sera que ida ne’e maka situasaun ne’ebe jerasaun 75 hakarak?

ESPERANSA BA JERASAUN 75
Jerasaun 75 hahoris ona nasaun ida ne’e. Nasaun ne’ebe ita hotu ho orgullu temi nia naran Republica Democratica de Timor-Leste (RDTL). Kompozisaun ukun nasaun RDTL ohin loron ne’e furak tebes. Kombinasaun entre Jerasaun 75 no “Jerasaun Foun”. Ha’u sempre konsidera katak jerasaun 75 maka jerasaun ne’ebe hatu’ur lisaun barak konaba nasionalismu no patriotismu ba nasaun.

Lisaun sira ne’ebe sei presiza nafatin banati husi jerasaun ba jerasaun nasaun ida ne’e nian. Maibe, lisaun hirak ne’e sei la iha folin (valor) bainhira povu kontinua moris iha desequilibriu (mukit, ki’ak no beik) no dependensia nia laran. Lisaun hirak ne’e sei la iha folin (valor) bainhira jovens (jerasaun ukun rasik an) kontinua “ataka malu” no “sei kro’at i meik ba malu”. Maske nune’e, ha’u fiar katak jerasaun 75 sei la husik situasaun ida ne’e kontinua mosu iha futuru.

Timor-oan tomak oras ne’e dau-dauk nia matan hateke hela ba enclave Oecusse, la’os tanba iha ne’eba sei realiza SELEBRASAUN TINAN 500 Portugues “deskobre Timor” no iha tempu hanesan selebra mos tinan 40 Independensia RDTL nian. Maibe, liu-liu tanba oras ne’e “projetu” bo’ot ida hala’o hela iha Oecusse, ne’ebe ita temin ZEESM. Na’i ulun sira esplika dehan ZEESM hanesan odamatan no hakat inisial ida hodi hadi’a povu nia moris no kore dependensia ne’ebe oras sei bo’ot tebes. Projetu tasi mane mos “la’o” hela iha prosesu nia laran. No atu alkansa “mehi moris di’ak” ne’e, governu hasai (ona) miliaun ba milaun hodi financia. Ita hotu sei la hatene, mehi hirak ne’e bele hetan susesu ou failansu.

Timor-Leste nia fontes receitas prinsipal ne’ebe sai hanesan respiratoriu ba dezenvolvimentu nasional oras ne’e tama ona iha pontus ne’ebe kritiku. Mina iha zona bayu undang no kitan besik atu maran ona. Analizador mina sira dehan 2021 mina iha bayu undang no kitan maran ona. Receitas husi mina mos la barak ona, tanba folin mina iha mundu oras monu maka’as tebes ($ 45/barrel). Maske receitas mina nian sei iha level $16 - $17 billoens, maibe ekonomista sira balun dehan ida ne’e so to’o de’t tinan 5 ba oin. Ha’u predisaun sei utiliza to’o tinan 10 tan. Maibe perguntas maka ne’e. se-karik situasaun hanesan ne’e mosu duni, sa-ida maka (jerasaun 75) sira sei halo hodi prevene?



IKUS
Tempu ba jerasaun 75 atu liu dau-dauk ona. Tinan 5 ou 10 tan, totalmente RDTL sei kontinua ukun husi jerasaun “foun” sira. Maske nune’e, Konfiansa ba jerasaun 75 sira ne’ebe maka mos sei “lidera” hela nasaun ida ne’e kontinua bo’ot nafatin atu bele lori povu Timor-Leste ultrapasa situasaun difisil ida ne’e. Los duni katak, estrategia atu bele prevene “krize” financeira ne’ebe privisiveis sei mosu iha tinan-tinan sira tuir mai la hanesan ho estratejia funu nian. Maibe iha prinsipiu mundu modernu nian, estratejia ne’ebe utiliza iha tempu funu maka ohin loron adopta iha prosesu dezenvolvimentu organizasoens inklui nasaun barak.

Estratejia atu Timor-Leste ultrapasa situasaun hirak ne’e, hakerek hotu ona iha “Biblia” PEDN 2011 - 2030. “Biblia” bo’ot Plano Estrategiku Dezenvolvimentu Nasional, sei sai hanesan fundamentu ida forte atu Timor-Leste nu’udar nasaun bele atinji nia mehi iha 2030, “Povu tomak moris iha nivel ekonomia MEDIU-ALTU”. Ida ne’e maka esperansa povu tomak ba jerasaun 75 sira. Esperansa atu bele kore DEPENDENSIA ne’ebe oras ne’e “forte liu tan” iha INDEPENDENSIA nia laran.

Ha’u nia lia-menon ida ba jerasaun 75 sira iha selebrasaun tinan 40 Independensia Timor-Leste; “Ami jerasaun ukun rasik an ne’e, agradese tanba imi fo ona mai ami nasuan ho nia Bandeira ne’ebe bonita tebes, iha Konstituisaun ne’ebe di’ak tebes, iha instituisaun soberania ne’ebe forte tebes, no Hino nasional ne’ebe halo ami kanta ho orgullu. Ami mos agradese tanba iha tinan 13 ita nia restaurasaun independensia ne’e, PNTL no F-FDTL metin ba dau-dauk ona, maske “oho-malu” entre timor-oan mos sei mosu iha fatin-fatin. Hau nia perguntas ne’e; “Sa-ida tan maka imi (jerasaun 75) sei husik hela mai ami jerasaun ukun rasik an ida ne’e?

Atu taka artigu ida ne’e, ha’u hakarak foti lisaun murak mean ida ne’ebe husik hela husi filósofu famozu, Xineza naran Tao Te Ching, Lao Tsu ne’ebe hanorin/hateten nune’e         “SA-IDA MAKA HARI’I ONA HO FORTE SEI LA-NAKSOBU. SA-IDA MAKA KAER ONA HO METIN SEI LA-LAKON. HIRAK NE’E HOTU SEI HETAN RESPEITU HUSI JERASAUN BA JERASAUN”.


“OBRIGADO BARAK BA FUNDADORES NASAUN RDTL no ASWAIN HOTU e PARABENS BA POVU TIMOR-LESTE TOMAK…..TINAN 40 ONA!!!!!”



Notas; Artigu ida ne’e nu’udar perspetiva/opiniaun pesoal no la reprezenta fatin ne’ebe ha’u hakna’ar an ba. Ha’u agora servisu iha Ministeriu Edukasaun Gabinete Vise-Ministru II.