JANELA CIENSIA

OPINI (18) EDUKASAUN (14) DESPORTO (13) EKONOMIA (13) Poema (11) POLITICA (10) HISTORIA (4)

19 October 2016

Fome em Timor-Leste



HAMLAHA no MALNUTRISAUN HANESAN
IRONIA IDA IHA TIMOR-LESTE


Hosi: Antonio J. Castro da Cunha
 


Iha semana hirak liu ba, hahu loron 10 to’o 14 outubro 2016, Timor-Leste selebra loron ai-han mundial ne’ebe Sentraliza iha kapital munisipiu Baucau. Programa barak maka hala’o. Iha ekspozisaun konaba ai-han lokal, seminariu, workshop, kompetisaun pintura to’o debate publiku ne’ebe envolve estudantes universitariu sira iha Timor-Leste. Programa ne’ebe maka organiza hosi Ministeriu Agrikultura i Peska ne’e lori ha’u ba perspektiva ida katak Timor-Leste ohin loron sei infrenta hela situasaun ne’ebe difisil konaba oinsa garante moris di’ak no saudavel ba nia povu.
Iha debate publiku ne’ebe hala’o iha loron ikus selebrasaun loron ai-han mundial, estudantes universitariu hosi instituisaun ensinu superior 4 (hát); UNTL, UNITAL, UNPAZ no IOB aprezenta ida-idak nia teze relasiona ho tema prinsipal ne’ebe maka komisaun organizadora hato’o “Klima Muda Daudaun Ona, Ai-han no Agrikultura Tenki Muda atu Hadi’a Nutrisaun iha Timor-Leste”. Ha’u akompaña debate ne’e to’o hotu. Kuaze oras tolu. Debate ne’ebe interesantes hosi matenek na’in timoroan ne’ebe hanesan mos futuru lideres Timor-Leste. UNTL sai nu’udar vencedor, tuir UNITAL, IOB no UNPAZ.
Iha artigu ida ne’e, ha’u interesante atu dezenvolve hanoin ruma liga ho teze ne’ebe hato’o hosi estudantes IOB na’in tolu (Antonio S. Martins, Mateus Fernandes no Jeremias Madeira) iha debate publiku. Iha pontus prinsipal tolu (3) ne’ebe maka sai hanesan teze hosi aprezentasaun ho subtema “Hakbi’it abilidade no kuiñesimentu agrikultores liu hosi edukasaun espesializada no atividades ekonomiku nu’udar dalan estratejiku hodi luta hasoru hamlaha no ki’ak iha Timor-Leste”.  Pontus tolu (3) prinsipal ne’e maka hanesan (i) garante kontinuidade ba produsaun agrikultores, (ii) promove formasaun no kapasitasaun espesializada ba agrikultores, (iii) dezenvolve atividades ekonomikas hodi bele motiva servisu agrikultores. Pontus prinsipal tolu (3) ne’e, lori ita ba hanoin komun ida konaba oinsa Timor-Leste nu’udar nasaun soberania, bele garante ai-han ba nia povu sira, la’os de’it iha kuantidade maibe mos iha kualidade. Maibe, molok atu dezenvolve ideas prinsipal tolu ne’e, ha’u hakarak sita uluk situasaun jeral ne’ebe maka Timor-Leste infrenta.

Situasaun Jeral Iha Timor-Leste
Ohin loron, mundu tomak inklui Timor-Leste sente duni impaktu ne’ebe mosu hosi mudansa klimatika. Mudansa klimatika ne’ebe iha, afeita tebes ba servisu agrikultores hotu. Situasaun hirak ne’e fo mos implikasaun bo’ot tebes ba iha produtividade servisu agrikultor sira nian. Udan ben ne’ebe menus halo agrikultor sira nia produtividades tún maka’as. Ida ne’e kauza mos rezultadu produsaun ne’ebe ki’ik ou menus. Povu agrikultores barak labele halo koileta ba sira produsaun tanba to’os no natar ne’ebe sai hanesan fontes prinsipal ba rendimentu agrikultores, labele fo rezultadu ne’ebe di’ak. Situasaun hirak ne’e halo agrikultores sira sai dilematiku – iha vontade atu servisu (produsaun ai-han), maibe kondisaun klima la favorese.
Bazeia ba relatoriu hosi Global Hunger Index (Indise Global konaba Hamlaha) iha tinan 2014, katak Timor-Leste hamutuk ho Burundi, Eritrea sai hanesan nasaun ne’ebe indikadu nu’udar nasaun hamlaha. Iha relatoriu Global Hunger Index ne’e hateten mos katak, Timor-Leste hanesan nasaun faila ona iha ninia progressu (atu garante ai-han ba nia povu). Esteitmentu ida ne’e reforsa hosi klasifikasaun porsentazem nasaun ne’ebe GHI hato’o, katak porsentazem hamlaha iha Timor-Leste sa’e hosi 25.7% iha tinan 2005 ba 29.8% iha tinan 2014. Dadus sira ne’e hotu hatudu katak, Timor-Leste moris hela iha situasaun “krize ba ai-han”. Tanba ne’e, atu bele responde necesidades alimentasaun iha rai-laran, governu Timor-Leste tenki importa ai-han mai hosi nasaun seluk. Tuir dadus ne’ebe hato’o hosi FAO-STAT hatudu katak Timor-Leste nia importasaun konaba fos aumenta ba bei-beik hosi tinan 2002 to’o 2012 ho media 18,598 toneladas, tinan 2013 iha 18,500 toneladas no iha 2014 sa’e ba 221,000 toneladas (KONSSANTIL).
Tuir census tinan 2015, total populasaun Timor-Leste hamutuk 1.267.000 no maioria moris nu’udar agrikultor (75%). Iha relatoriu ikus hosi survey ne’ebe hato’o hosi Ministeriu Finansas, hatudu katak númeru ema ki’ak hahu tún hosi 50.4% iha tinan 2007 ba 41.8% iha tinan 2014. Iha kuaze porsentu 63 populasaun timoroan envolvida iha produsaun agrikola, iha batar, mandioka (aifarina) no modo tahan (vegetais). Só 25% envolve iha produsaun fós (hare), nu’udar produtu alimento baziku. Servisu agrikultores iha Timor-Leste sei utiliza sistema subsistensia, tanba ne’e seidauk bele responde necesidades povu Timor-Leste tomak.
Seguransa Alimentar iha Timor-Leste nu’udar preukupasoens prinsipais ba governo. Tanba ne’e governo hatu’ur politika ida konaba seguransa alimentar (ai-han) nu’udar necesidades komplementu no fundamental hodi bele atinji, la’os de’it dezenvolvimentu Milineu, maibe mos hamenus hamlaha ba nia sidadaun hotu no kontribui desisivamente hodi redus numeru ema ki’ak iha tinan 2020 tuir Plano Estrategico Desenvolvimento Nasional 2011-2030.
Situasaun hamlaha ne’ebe Timor-Leste infrenta, kauza mos mal-nutrisaun ne’ebe afeita ba saude labarik timoroan sira. Todan labarik ki’ik liu hosi todan ideal ne’ebe maka tuir lolos labarik ida iha. Tuir survey hosi UNICEF (2013) liu hosi Nutrition Survey Suported hatudu level nutrisaun labarik timoroan hahu tún hosi 48.6% ba 44.7% no agora iha 37.7%. maibe relatoriu hosi governu hatudu katak iha tinan hirak ne’e ikus ne’e, malnutrisaun iha Timor-Leste sa’e iha kedas 50%. Nutrisaun ne’ebe ladi’ak afeita mos ba mortalidade labarik sira iha Timor-Leste, maske iha tinan hirak ikus ne’e Timor-Leste konsege redus taxa mortalidade hosi labarik tinan 5 (lima) mai-kraik. Hamlaha no mal-nutrisaun nu’udar konsekuensia direta hosi inseguransa alimentar no impede mos dezenvolvimentu rekursu ema (humanu), sosiu-ekonomiku no politiku.
Iha simeira mundial konaba alimentasaun ne’ebe realiza iha tinan 1996, seguransa alimentar define ona situasaun ne’ebe hateten: “ema hotu tengki hetan, ba okaziaun hotu, asesu fiziku no sosiu-ekonomiku alimentasaun ida ne’ebe sufisiente, saudavel (isin-di’ak) no nutritiva ho akordu tuir necesidade dietéticas no preferências alimentares hodi bele hetan moris ida ne’ebe ativu no saudavel”. Definisaun ida ne’e iha korelasaun postivu ho Plano Estrategico Desenvolvimento 2011-2030 ba agrikultura ne’ebe nia vizaun jeral oinsa setor agrikultura, nesesariamente bele redus ki’ak, garante seguransa alimentar, promove krescimentu ekonomiku iha zonas rurais no nasaun jeralmente.

Tanba sa Timor-Leste Infrenta Hamlaha no Malnutrisaun?
Klima ne’ebe muda, dala-barak afeita tebes ba agrikultor sira nia produtividades. Udan-ben ne’ebe menus sai-hanesan razaun ba produsaun ne’ebe oituan. Perguntas ba ita maka ne’e, tanba sa maka Timor-Leste infrenta hamlaha no malnutrisaun? Resposta maka tanba la-iha “SEGURANSA ALIMENTAR” ba populasaun sira. Tanba sa maka la-iha “SEGURANSA ALIMENTAR” ba populasaun sira iha Timor-Leste?
Hamlaha no malnutrisaun ne’ebe akontese iha Timor-Leste, sai hanesan ironia bo’ot ida iha dezenvolvimentu ne’ebe maka oras ne’e la’o lais tebes. Hamlaha ne’ebe mosu iha nasaun ida ne’e, la-dun iha logika bainhira ita hare’e orsamentu bo’ot ne’ebe tinan-tinan aprova iha Parlamentu Nasional. La-dun iha logika mos katak, malnutrisaun kontinua akontese nafatin, bainhira ita hatene katak doutor no professional saude sira iha ona suku ida-ida. Maibe, ita tenki konciente katak ida ne’e maka situasaun riil ne’ebe akonetese iha nasaun ida ne’e.
Tuir politika nasional konaba seguransa alimentar iha Timor-Leste ne’ebe produs hosi Ministeriu Agrikultura Peska iha tinan 2005, hateten katak seguransa alimentar iha Timor-Leste konstranjida (limita) hosi aspeitos oin-oin maka hanesan: acesso insuficiente, disponibilidade insuficiente, instabilidade, no utilização ineficiente. Aspeitus hirak ne’e sei kontinua infrenta nafatin ba moris agrikultor sira iha Timor-Leste. Alende aspeitu hát (4) ne’ebe maka temin, ami hanoin katak kauza prinsipal seluk ne’ebe limita tebes ba seguransa alimentar akontese tanba agrikultor sira nia servisu (i) la-iha kontinuidade, (ii) la-iha kuiñesimentu espesializada, (iii) rendimentu insufisiente.

Oinsa Kombate Hamlaha no Malnutrisaun iha Timor-Leste?
Governu estabelese ona KONSANTIL (Konsellu Seguransa Alimentar Soberania Ai-Han Timor-Leste) ne’ebe hala’o servisu koordenasaun entre liña ministerial ba tinan hirak ikus ne’e hodi asegura soberania ai-han iha Timor-Leste. Ministeriu nén (6) maka servisu hamutuk; Ministeriu Agrikultura i Peska (MAP), Ministeriu Saude (MS), Ministeriu Financas (MF), Ministeriu Edukasaun (ME), Ministeriu Solidariedade Social (MSS) no Ministeriu Komersiu Industria i Ambiente (MKIA). Politika hosi KONSANTIL di’ak tebes, maibe programa ne’ebe hala’o ona seidauk bele fo solusaun ne’ebe positivu hodi kombate hamlaha no ki’ak iha Timor-Leste.
Atu bele halakon hamlaha no malnutrisaun iha situasaun klima ne’ebe muda hela de’it (la iha serteja), Timor-Leste nu’udar nasaun tenki iha hanoin estratejiku. Governu hatu’ur ona politika tuir Objetivu Dezenvolvimentu Mileniu (ODM) hodi bele responde situasaun Timor-Leste nu’udar nasaun hamlaha. Maibe buat ne’ebe importante liu atu bele kombate hamlaha no malnutrisaun (ki’ak), maka governu liu hosi KONSSANTIL presiza atensaun ba pontus tolu hanesan;
(i)         Garante kontinuidade produsaun hosi agrikultores. Hanesan ita hotu hatene ona, servisu agrikultura iha Timor-Leste depende liu ba udan-ben. Bainhira tempu udan to’o, agrikultores sira hahu hamós sira nia to’os no natar hodi kuda produsaun agrikola, hanesan batar, ai-farina, modo-tahan i kúda mos natar. Kestaun maka ne’e, servisu agrikultores sira sai paradu bainhira tama ba tempu bai-loro. La-iha kontinuidade ba produsaun hosi agrikultores sira. Tanba nee, Governu presiza iha komitmentu ne’ebe forte atu oinsa bele garante produsaun hosi agrikultores. Ex. dezenvolve irigasaun ne’ebe bele garante produsaun agrikultores iha tinan ida nia laran. Bainhira agrikultor sira iha ona kontinuidade ba sira nia produsaun, indiretamente sei hasa’e mos quantidade produsaun iha rai-laran. Ha’u temi quantidade, seidauk ko’alia konaba kualidade.
(ii)       Promove formasaun no kapasitasaun espesializada, Iha Timor-Leste, Ita nia agrikultor sira nia kuiñesimentu konaba sistema agrikultor modernu sei mukit tebes. Sistema manual no tradisional to’o ohin sei sai hanesan dalan ida ne’ebe maka agrikultores sira utiliza hodi halo produsaun ba sira nia produtu. Atividades ne’ebe agrikultor sira utiliza, bazeia de’it ba kuiñesimentu ne’ebe sira hetan hosi esperensia. Tanba ne’e, governu presiza kria politika ida konaba oinsa bele oferese formasaun no kapasitasaun espesializada liga ba servisu agrikultores sira nian. Ex. oinsa kúda batar, ai-farina, modo-tahan, hare no produsaun agrikola seluk. Buat balun governu hahu halo ona, liu hosi destakamentu extensionista sira iha suku-suku. Iha mos organizasaun internasional (FAO) fo sira nia apoiu liu programa ne’ebe maka hanaran Conservação Alimentar (CA). Ha’u mos hanoin katak, governu (MAP/KONSSANTIL) presiza hanoin oinsa bele oferese formasaun no kapasitasaun ba agrikultores sira, hahu hosi kúda produtu to’o produtu ne’e bele tama ba iha merkadu.
(iii)     Dezenvolve atividades ekonomika hodi hametin ekonomia uma-kain. Governu tenki kria ambiente ida ne’ebe bele promove no garante kontinuidade hosi produtu sira ne’ebe agrikultores sira produs. Lós duni, governu halo ona buat balun liu hosi feira, expozisaun no seluk tan. Maibe pontus preukupasaun ida maka atividades hirak ne’e seidauk bele garante rendimentu ne’ebe sustentavel hodi hadi’a ekonomia uma-kain.

Konkluzaun
Relatoriu hosi Global Hunger Index (GHI) hatudu katak Timor-Leste infrenta situasaun ida hamlaha no malnutrisaun. Ida nee iha korelasaun positivu ho númeru ema ki’ak ne’ebe sei bo’ot tebes, iha 41.8% hosi total populasaun Timor-Leste. Moris ki’ak ne’ebe maka iha kauza mos hosi rendimentu perkapita timoroan ne’ebe menus ou ki’ik tebes. Kondisaun moris ki’ak iha korelasaun ne’ebe forte mos ba moris ne’ebe la-saudável no la-nutritivu.
Hamlaha, malnutrisaun no ki’ak ne’ebe maka ohin loron Timor-Leste infrenta, sai hanesan indikasaun ida katak, politika ne’ebe maka durante ne’e governu halo seidauk fo efeitu direta ba moris povu ki’ik sira. Lós duni katak numeru ki’ak iha Timor-Leste tún ona ba 41.8%, maibe ida ne’e seidauk koresponde ba realidade moris lo-los povu ki’ik sira nian. Malnutrisaun kontinua aumenta, nune’e mos hamlaha.
Tuir PED katak iha tinan 2030 mai rendimentu perkapita povu Timor-Leste sei sa’e hosi nivel ekonomia ki’ik (baixu) ba nivel ekonomia mediu-altu. Bainhira rendimentu povu di’ak ona, sei hadi’a mos ekonomia uma-kain. Bainhira ekonomia uma-kain hotu-hotu iha Timor-Leste di’ak ona (iha ona nivel mediu-altu), sei hamenus ou halakon mos hamlaha no labarik timoroan sira sei moris saudável ho ai-han ne’ebe nutritivu.
Tanba ne’e, KONSANTIL ne’ebe kompostu hosi ministeriu nén (6) presiza kontinua nafatin atu reforsa koordenasaun, komunikasaun no servisu hamutuk ne’ebe maka durante ne’e hala’o ona. Objetivu Dezenvolvimentu Milenium 7 ne’ebe maka governu adopta ona, presiza reforsa liutan. Governu presiza garante kontinuidade ba sira nia servisu produsaun agrikultores, promove formasaun no kapasitasaun espesializada ba povu agrikultores sira konaba importansia hosi kuantidade no kualidade ai-han no hasa’e rendimentu povu agrikultores liu hosi dezenvolvimentu aktividades ekonomika ne’ebe maka kreativu no inovativu. Ekonomia di’ak, povu sei moris saudavel. Povu saudavel, nasaun sei forte.

11 August 2016

Historia Lekisera

LEKISERA IHA MEMORIA NIA LARAN
(Lekisera: “Moris Hahu Historia, Mate Historia Hotu Ona”)

Hosi: Antonio J. Castro da Cunha
E-Mail: zecunha_bcu@yahoo.com


Artigu ida ne’e ha’u hakerek atu bele lembra fali ba ita hotu memoria konaba papel ne’ebe Señor Germinino Amaral ne’ebe maka kuñesidu ho naran Lekisera halo ona ba Timor-Leste. Memoria balun ha’u lembra bainhira enkontru diretamente ho nia no memoria seluk ha’u sita hosi Excelência Abel Ximenes Larisina atual Vise-Ministru Edukasaun nu’udar belun di’ak, la’os de’it iha tempu di’ak maibe mos iha tempu susar nia laran. Ha’u mos hetan informasaun balun hosi Engeñeru Mateus Maia nu’udar familia Lekisera nian i hanesan mos docente iha East Timor Coffee Institute (ETCI).

Loron 13 julho 2016, lalehan iha Dili leten nakukun los. Kalohan metan taka rai no udan mos turuk nei-neik no sai maka’as hodi habokon cidade Dili. Loron ne’e, sai loron ida ne’ebe triste tebes ba familia bo’ot Cooperativa Café Timor (CCT) no mos ba Timor-Leste, tanba lakon ema matenek ida ne’ebe maka nia moris tomak dedika ba dezenvolvimentu kooperativa iha nasaun doben ida ne’e.

Germinino Amaral ne’ebe kuñesidu mos ho naran Lekisera, timoroan ida ne’ebe moris iha Ermera. Hafoin liu hosi luta naruk kontra moras ne’ebe nia hetan, ikus mai tenki husik hela sofrimentu hirak ne’e hotu no fila hikas ba moris hakmatek iha Aman Maromak nia kadunan Santo. Mate ne’e certu no klaru, maibe oinsa, halo nusa no bainhira, hirak ne’e hotu hanesan misteriu ida ba ita ema moris.

Publiku dala-ruma ladun hatene semak Germinino Amaral-Lekisera, maibe ema ne’ebe kuñese nia hatene sa-ida maka nia halo ona hodi kontribui ba Timor-Leste liu hosi nia matenek, servisu maka’as no badinas, esperensia, lideransa no dedikasaun tomak. Liu hosi organizasaun Cooperativa Café Timor, nia hatudu vizaun konaba dezenvolvimentu ekonomia iha nasaun doben ida ne’e.

Nu’udar joven jerasaun foin moris, ha’u ladun kuñese di’ak personalidade hosi Lekisera. Maibe ha’u hasoru nia dalabarak ona, liu-liu iha atividades hirak ne’ebe ligadu ho kooperativa. Iha ha’u nia memoria, Lekisera individu ida ne’ebe simples, humilde no iha komitmentu i dedikasaun tomak ba nia servisu.

Ha’u sei lembra iha tinan 2013, Excelência Abel Ximenes Larisina atual hanesan Vise-Ministru MKIA, konvida no envolve señor Lekisera iha enkontru ne’ebe diskute konaba estabelesimentu Federasaun no Kofenderasaun Kooperativa.

Iha momentu ne’eba, ha’u altura hanesan Chefe Gabinete Vise-Ministru MCIA, akompaña no haré’e oinsa Lekisera nia komitmentu, nia vizaun, nia mehi ba dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste. Ami enkontru dala rua, ideas inovativas barak maka Sr. Lekisera hato’o.

Maibe, distinu hateten oin seluk. Señor Lekisera hetan moras (stroke) ne’ebe maka halo nia tenki deskansa barak liu iha uma. Maske nune’e, hanoin, mehi, vizaun no entuziasmu ne’ebe Lekisera iha konaba Kooperativa la deskansa no kontinua la’o nafatin.

Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente, liu hosi Gabinete Vise-Ministru kontinua nafatin nia hanoin sira ne’e no ikus mai konsege estabelese duni Federasaun Kooperativa 3 (tolu) hanesan Federasaun Kooperativa Peska Atauro, Federasaun Multisektoral Tokodede Liquiça no Federasaun Kooperativa CSALT i ikus liu harii Confederação Nacional das Cooperativa de Timor-Leste (CNCTL).

Biografia Badak Lekisera
Lekisera (kódiku funu), ne’ebe ho naran sarani Germinino Amaral dos Reis moris iha Biluli, Poetete-Ermera 24 Novembro 1954. Lekisera nu’udar oan dauluk hosi Aman Francisco Mau Klao Martins Amaral no Inan Maria Antonia Amaral.

Tinan 1976 to’o 1980, iha inisiasaun okupasaun rezim Indonesia, Lekisera sai hanesan mestri ne’ebe hanorin iha postu administrativu Ermera. Hahu tinan 1981 to’o 1994, Lekisera simu kna’ar hanesan Presidente Koperasi Unit Desa (KUD) Ermera.

Iha tinan 1994, hamutuk ho nia belun di’ak Abel Ximenes Larisina, sira inisia kolaborasaun no parceria ho Nacional Coopertive Bussines Asociation (NCBA) hodi lori organizasaun Amerikana ne’e tama mai hala’o atividades kooperativa iha Timor-Leste. ida ne’e hanesan estrategia klandestina ne’ebe sira halo atu lori nasaun Amerika bele hatene besik liutan situasaun real iha Timor-Leste momentu ne’eba. Liu hosi matenek, servisu maka’as no esperensia hotu ne’ebe maka Lekisera iha, ikus nia eleitu nu’udar presidente Pusat Kooperasi Unit Desa ou PUSKUD hahu 1994 to’o 1999.

Iha momentu ne’eba, aproveita nia pozisaun nu’udar Presidente PUSKUD, Lekisera hamutuk ho nia belun di’ak Abel Ximenes Larisina haruka timoroan atus tolu (300) resin hodi kontinua sira nia estudu iha Jawa-Indonesia. Hanoin estrategia ida tan ne’ebe sira halo hodi prepara futuru lideransa timoroan.

Provas hatudu katak timoroan atus tolu (300) resin ne’ebe sira (Germinino Lekisera no Abel Larisina) haruka, oras ne’ebe okupa pozisaun mesak importante de’it iha Timor-Leste.  Iha Señor Jose Agostinho Belo atual Presidente CNE, Estevão Belo Reitor UNDIL, Augusto Sores, Reitor IOB, Marcio Lay Diretor Nacional Comercio no pesoal lubuk ida tan ne’ebe maka oras ne’e servisu no okupa pozisaun importante seluk iha instituisaun sira iha Timor-Leste hanesan BCTL, BNCTL, Banku Mandiri no seluk tan.

Hafoin 1999, bainhira maioria (98%) povo Timor-Leste deside hodi “fahe malu” ho Indonesia, Lekisera kontinua nia obra iha area kooperativa. Liu hosi kontinuasaun parceria ho NCBA, Lekisera hamrik nu’udar fundador prinsipal ba iha estabelesimentu Cooperativa Café Timor (CCT) ne’ebe oras ne’e dezenvolve an nu’udar organizasaun bo’ot iha Timor-Leste.

Mehi Lekisera nian ida de’it, maka oinsa bele eleva ekonomia povu agrikultur sira. Liu hosi lideransa Lekisera, CCT hahu organiza aktividades agrikultores kafé hotu ne’ebe sei tradisional atu bele transforma an sai agrikultores café organika iha era ukun rasik-an ida ne’e.

Lekisera eleitu nu’udar Presidente CCT iha 2005 to’o 2009 no re-eleitu hikas to’o dala rua hosi periodu 2009 – 2015 no 2015 - 2021. Ida ne’e hanesan provas ne’ebe hatudu ba ita hotu konaba oinsa kapasidade no kualidade ne’ebe Lekisera iha. Kapasidade lideransa no kualidade iha jestaun.

Durante lidera CCT, Lekisera kontribui maka’as tebes ba dezenvolvimentu ekonomia povu ki’ik sira, liu-liu iha area Ermera no Maubessi. Tinan-tinan, bainhira tempu kúda no kú’u kafé, CCT sempre fo servisu no rekruta temporariamente familia kbi’it laek kuaze rihun tolu (3000) hodi servisu iha to’os CCT nian. Objetivu ida de’it, oinsa maka familia kbi’it la’ek sira bele hetan netik rendimentu oituan hodi hadi’a no sustenta ekonomia familia.

Povu Ermera no Maubessi bele konfirma. Liu hosi atividades kúda no kú’u kafé, sira bele haruka oan sira ba eskola to’o nivel edukasaun ne’ebe as (licenciadu, mestrado no doutoradu). Pensamentu ne’ebe simples maibe iha impaktu ne’ebe bo’ot,maka oinsa bele eleva povu kbi’it la’ek sira nia rendimentu hosi mukit no ki’ak ba rendimentu sustentavel.

Nu’udar sidadaun ne’ebe hala’o atividades ekonomika, Lekisera la iha no la hari’i empreza mesak. Maibe, sa ida maka nia halo ona haraik kontribuisaun ne’ebe bo’ot tebes hodi hadi’a populasaun nian moris. Atividades ekonomika barak hala’o ona, hahu hosi prosesamentu kafé (organika), produsaun kafé to’o prosesamentu no habokur karau. Kafé organika Timor, oras ne’e eksporta ona ba nasuan barak hanesan America, China, Japan, Portugal, Australia no nasaun seluk tan.

Iha lideransa Lekisera nian, CCT mos hari’i klinika ida ne’ebe maka hanaran Clinica Café Timor (CCT). Klinika CCT nian ne’e fo asistensia medika gratuita ba membrus tomak, inklui mos ba populasaun sira seluk. Timoroan barak hetan benefisiu hosi ezistensia CCT.

Kontribuisaun bo’ot seluk ne’ebe Lekisera husik hela ba Timor-Leste, maka liu hosi Fundação Café Laher estabelese Academia de Café de Timor-Leste ne’ebe ikus mai sai nu’udar instituisaun ensinu superior akreditadu no muda naran sai East Timor Cofee Institute (ETCI). Instituisaun ida ne’e lokaliza iha Gleno-Ermera. Oras ne’e ETCI komesa dezenvolve an dau-dauk ona, hetan ona nia sustentabilidade no gradua ona licensiadu lubuk ida.

Iha kampanye presidensial 2012, Lekisera sai nu’udar presidente ba ekipa susesu Jeneral Taur Matan Ruak. Nu’udar presidente ekipa susesu iha kapanye presidensial, Lekisera halo esforsu barak ne’ebe maka ikus mai Jeneral Taur Matan Ruak eleitu duni nu’udar Presidente da Republica ba nasaun doben ida ne’e.

Iha tempu okupasaun Indonesia, nu’udar timoroan ne’ebe hadomi rai ida ne’e, Lekisera mos partisipa iha atividades klandestina hodi luta hasoru invasor Indonesio sira. Papel prinsipal liu ne’ebe nia hala’o nu’udar ema klandestina, ida maka  bainhira Komando Regiaun IV fo fiar ba nia hodi reprezenta LIURAI sira husi Timor-Timur ba tuir reuniaun konaba Liurai sira nian iha Portugal no Macau iha tinan 1998. Kontribuisaun hotu ne’ebe Lekisera halo ona, estado rekuñese no ho kondekorasaun Ordem Nicolau Lobato grau II.

Hanoin Ikus
Germinino Amaral-Lekisera oras ne’e la hamutuk ona ho ita hotu. Biar nune’e obra bo’ot ne’ebe nia halo ona no husik hela sei kontinua metin iha ema barak nia memoria. Cooperativa Café Timor kontinua sai bo’ot ba nafitn. Nune’e mos East Timor Coffee Institute (ETCI). Hanoin, vizaun, dedikasaun no exemplu tomak ne’ebe Lekisera halo ona durante nia moris, sei sai hanesan lisaun-moris ba Timor-Leste nia oan tomak atu bele aprende no banati tuir.

Ita hotu konciente katak kontribuisaun tomak ne’ebe maka Lekisera halo ona ba Timor-Leste desde tempu okupasaun Indonesia liu hosi KUD, PUSKUD no ikus mai hosi CCT iha era ukun rasik-an, husik hela obra ida ne’ebe sei metin iha ema barak nia memoria. Lekisera husik hela oan na’in 9 (sia), mane na’in 6 (nén) no feto na’in 3 (tolu), maun alin na’in 2 (rua) no feton na’in 1(ida).


Naran Germinino Amaral alias Lekisera sei la temi de’it hosi oan, bei-oan, kompañeru no familia bo’ot CCT, maibe sei temi mos hosi Timor-Leste oan tomak. Hanesan motto ne’ebe Lekisera husik hela ba ita hotu “Moris Hahu Historia, Mate Historia Hotu Ona”. Maibe, ba ema hotu ne’ebe hatene no kuñese di’ak personalidade Lekisera nian sei konciente no hateten nune’e “ Lekisera, Maske o mate ona maibe historia ne’ebe o hahu ona sei la mate”. Adeus, descansa em paz.